4. ptk. autorid Kaasa, A., Kaldaru, H. MIKROÖKONOOMIKA Järgnevalt uurime, kuidas kujuneb mingi hüvise turutasakaal täieliku konkurentsi korral. Kuna meid huvitavad eelkõige ühe hüvise turuhinna ja turul kaubeldava koguse seosed, siis eeldame siinkohal muude tegurite samaks jäämist (ceteris paribus). Eeldame, et analüüsi käigus püsivad muutumatuna: · teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad, · majapidamiste sissetulekud, · ettevõtete ressursid, · kasulikkusfunktsioonid (majapidamiste eelistused), · tootmisfunktsioonid (ettevõtete tootmistehnoloogia). Ainult siis sõltub tarbitav ja pakutav kogus ainult hinnast. Tasakaaluhind on hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus ehk nõutavad ja pakutavad hüvisekogused on võrdsed. Kuigi tasakaalupunkti saab analüütiliselt hõlpsasti kindlaks teha, siis kujuneb tegelikkuses tasakaalulahend välja turuprotsesside käigus ehk koguste ja hindade kohanemise kaudu.
Järelikult saame leida kasulikkust maksimeeriva pidude arvu: MU P 22 2 P 0 P* 11 . Meeldetuletuseks: kui funktsiooni kuju on teada, siis selle ekstreemum (käesoleval juhul maksimum) leitakse tuletist nulliga võrdsustades. Analoogiliselt saame leida kasulikkust maksimeeriva korvpallimängude arvu: dU (S ) 16 4 S 0 S * 4 . Seega osaleb Ats ühes kuus 11 peol ja mängib 4 korda S korvpalli. Variant 2. Kuna meil ürituste kasulikkusfunktsioonid on teada, siis võime arvutada Atsi heaolu (üritustel osalemiste kasulikkuse) iga ürituse toimumise järel ja leida üritusel osalemisest saadud kasulikkuslisa (ürituse piirkasulikkuse) (vt tabel) Ürituste arv U(Pidu) MU(Pidu) U(Sport) MU(Sport) 0 0 0 1 21 21 14 14 2 40 19 24 10 3 57 17 30 6
· Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada · Turg on avatud, pääs turule ja sealt ära vaba · Hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta P=MC Eesmärk on toota võimalikult väikse hinnaga, sest turuhinda keegi muuta ei saa. Turutasakaal täieliku konkurentsi korral kujuneb nende mõjul: 1. Teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad 2. Majapidamiste sissetulekud 3. Ettevõtete ressursid 4. Kasulikkusfunktsioonid (majapidamiste eelistused) 5. Toomisfunktsioonid (ettevõtete tootmistehnoloogia) Järgmine turutüüp MONOPOL AINULT ÜKS PAKKUJA. 100%. EKSPORTI JA IMPORTI EI OLE. MC=MR Ei ole väga huvitatud tootearendamisest. Monopolid tekivad, sest nt raudtee puhul, teistel on väga raske või väga kulukas turule siseneda, sest keegi ei hakka raudteed ju ehitama. Või siis on patendid, et teised lihtsalt ei saa toota, ja see monopol ise ka ei toota. Kolmas turutüüp:
puudumine, ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste kvaliteedi ja hindade kohta, müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada, turg on avatud, hind võib mõlemas suunas muutuda piiranguteta 4.2. Esmases turutasakaaluanalüüsis eeldatakse Muutumatutena püsivad kõik teised tegurid peale hinna teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad, majapidamiste sissetulekud, ettevõtete ressursid, kasulikkusfunktsioonid, tootmisfunktsioonid. 4.3. Turutasakaalu leidmine konkurentsi korral Tarbitav ja pakutav kogus sõltub hinnast ceteris paribus q(D)=q(D) (p) ja q(S)=q(S) (p) 11 4.4. Liikumine mööda nõudlus- ja pakkumiskõverat tähendab (milliste nähtuste muutumist) Kui pakkumiskõver nihkub mingil põhjusel paremale, siis tasakaaluhind langeb ja
annaabi.ee 
