moodus-tavad samakasulikkushulga (samakasulikkus-joone). Kahest teineteist osaliselt asendavast kahaneva piir-kasulikkusega hüvisest koosnevate komplektide samakasulikkusjooned on langevad ja nõgusad. Täielikest asenduskaupadest koosnevate komp-lektide korral on samakasulikkusjooned sirged ja kaaskaupadest koosnevate komplektide korral murdjooned. Asendusnorm / asenduspiirmäär MRS, see näitab, milles tuleb omavahel asendada kasulikkused. (3.loeng 8). Asendamise piirmäär näitab, millises proportsioonis ollakse nõus hüviseid asendama eelistustest lähtudes. 6 Tarbija reaktsioon hinnamuutusele elastsus ehk E. Hinnamuutust arvutatakse %. Valemi ees miinus märk. (3.loeng 10). Optimaalne tarbimiskomplekt Maksimeerib maja-pidamise kasulikkuse piiratud tarbimiseelarve korral. Optimaalse tarbimiskomplekti korral on korraga täidetud mõlemad tingimused:
ära võttes ja teisele andes tema kasulikkus väheneks ja teisel suureneks. Siis ollaksegi jõudnud Pareto-efektiivsesse seisu. 16. Esitage II heaoluteoreemi (efektiivne vahetus on saavutatav turumehhanismi kaudu) tõestus? Edgeworth-Bowley kastis kujutatakse kahe tarbija eelistusi vastamisi asetatuna ja graafiliselt selgub, et efektiivsed jaotused on tarbijatel siis, kui mõlema kasulikkus on maksimaalne ja tarbijate kasulikkused puutuvad omavahel kokku. Samas on rahuldatud ka kummagi tarbija eelarvepiirang. Turg on tasakaalus selles mõttes, et kumbki tarbija ei saa hüviseid rohkem ega vähem vahetada. 17. Selgitage vahetusefektiivsete jaotuste hulga ja võimaliku kasulikkuse raja seos? Vahetusefektiivsete jaotuste hulk moodustub nendest punktidest, kus mõlema tarbija hüvistekogused on täpselt sellised, et nende individuaalne kasulikkus oleks maksimaalne.
suurima kasulikkuse. Tabeli viimases veerus näidatakse, et kõige kasulikum kombinatsioon on 3 leiba ja 4 piima, kuna siis on kogukasulikkus 227 ühikut. See tulemus ühtib marginaalanalüüsi (kasude-kahjude võrdlus) tulemusega. Tabel 3 Tarbija tarbimisvõimalused ja nendest saadavad kasulikkused Leib 10 krooni Piim 5 krooni Leiva MU MU/p Piima MU MU/p Kasulikkus kogus kogus kokku 0 0 10 8 1,6 170 1 50 5 8 12 2,4 202 2 45 4,5 6 16 3,2 221
antud reegel maximaxireegliks. Kui lamdba on võrdne 0-ga, siis maximinireegel. Lambda väljendab inimese subjektiivset suhtumist vastuvõetava otsusega seotud riski, st majandussubjekti intuitiivseid ootusi ja riskikalduvusi väliskeskkonna juhitamatu mõju arvestamisel. Antud reegli peamine puudus seisneb selles, et võtab kaalumisel arvesse ainult ekstremaalsed kasulikkused. Laplace’i reegel lähtub eeldusest, et kõigil väliskeskkonna seisunditel on võrdne tekkimisvõimalus, st tõenäosuste jaotuse kohta puudub igasugune täpsustav info. Puudub ka põhjus ühe või teise seisundi eelistamiseks. Savage-Niehansi reegel – lähtealus erineb eeltoodute omadest. Kasulikkusemaatriks teiseneb saamata jäänud tulude maatriksiks. Reegel teiseneb äärmusjuhul