Väetis puistatakse ühtlaselt laiali ja segatakse kergelt mullaga või kastetakse rikkalikult veega. Mõnede muldade puhul tekivad roosidel mõnikord kollased lehed ja võsud, mis muutuvad klorootiliseks. Peaaegu alati põhjustab seda nähtust raua puudus. Kloroosi vältimiseks soovitatakse väetada maist kuni septembrini raudasisaldava vedelväetisega ASB-Greenworld Universaalne vedelväetis. Selle spetsiaalväetise lisamine 2x nädalas kastmisvette takistab nende puudusnähtude esinemist. (http://www.asbgreenworld.de/asb/index.php?option=com_content&task=view&id=52&lang=et) 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega Väetamisel võib kasutada nii orgaanilisi kui ka mineraalväetisi. Orgaanilised väetised (kõdusõnnik, kompost, turvas) suurendavad mulla huumusesisaldust, varustavad toitainetega, parandavad mulla struktuuri ja mikrobioloogilist tegevust.
Pole erilist vahet kas panna pott vette või kasta ülalt, aga liigne vesi tuleb kindlasti eemaldada. · Järgmine kastmine peab toimuma siis, kui substraat on ka pealispinna all muutunud üsna kuivaks. Tavaliselt kuivab potisisu 7-10 päeva. · Taimi piserdada alati väikese veekogusega. Väetamine ja värske õhk. · Kuukingade väetamist ei tohiks samuti ära unustada, eriti orhidee hübriidide puhul. · Standardset orhideeväetist võiks lisada kastmisvette igal kolmandal kastmiskorral. · Kuukingad vajavad palju värsket õhku, et vältida nakatumist kahjurputukatega ning et ei tekiks bakterid ega hallitust. · Mädanik võib sageli ka tekkida kehva ventilatsiooni tagajärjel. · Kunagi ei tohi taimedele peale puhuda külm tuul, sest selle tõttu võivad pungad variseda. · Talle ei sobi temperatuur alla 15°C. Ümberistutamine · Enne ümberistutamist tuleb tagasi lõigata kahjustatud ja mädanenud juured
Orhidee suurimaks vaenlaseks on ülekastmine. Kõigi orhideede kastmiseks ja piserdamiseks on soovitav kasutada pehmet vett. Piserdada tuleks alati hommikupoolikuti, et lehed jõuaksid õhtuks ära kuivada. Lehtede vahele jääv vesi võib tekitada mädaniku ning nii võib kergesti 9 orhideest ühe ööga ilma jääda. Taime tuleks kasta nii, et kasvupinnas on korralikult märg. Järgmise kastmise aeg on siis, kui kasvupinnas on kuivanud. Taime kastmisvette võiks lisada veidi orhideedele mõeldud väetist pea iga kastmiskord, talvel siiski veidi harvemini. Kuukingale meeldib valgus, kuid sellegi poolest tulkes lill hoida eemale ereda päikese eest, kuna päike võib kiiresti lehtedele tekitada põletuslaike. Kõige paremini sobib taimele niiskem õhk, kuid keskküttega korter sobib ka. Orhidee vajab spetsiaalset mulda ja väetist. Kodus kasvatatavaid orhideesid on soovitav väetada spetsiaalsete orhidee väetistega
Mõjub kiiresti ja aitab efektiivselt puudushaiguste vastu. Säästab keskkonda (mulda satub väetist väga vähe). Näiteks söögipeedile antakse 1...2% booriväetist booripuuduse vältimiseks. Maasikale antakse 0,3% Phosfiku lahust (sisaldab fosforit PO3-na ning mikroelemente (B 0.01%, Mn 0.02% ja Zn 0.01%). Väetamine tilkkastmissüsteemi abil Eelduseks on, et väetis peab olema täielikult vees lahustuv (osaliselt lahustuvad väetised tekitavad ummistusi). Lämmastikväetise segamisel kastmisvette peab olema kindel, et vesi ei sisaldaks liialt kaltsium- ja magneesiumkarbonaati (kare vesi) moodustuvad soolad, mis ummistavad kastmissüsteemi. Fosforväetised tekitavad tilkkastmissüsteemis sageli ummistusi. Tuleks eelistada orgaanilisi fosfaate. Kaaliumisoolad on vees hästi lahustuvad ja põhjustavad harva ummistusi. Mikroelemente saab tilkkastmissüsteemis kasutada helaatidena, mis peaksid olema lahustatud enne süsteemi andmist.
annaabi.ee 
