niiskusega, sordivõimekusega ja viljakusega. Jahedal aastal võib kurk avatud krundil vilju praktiliselt mitte anda. Õnneks meil kordagi nii ei juhtunud, iga aasta on olnud väga viljakas, eriti eelmine aasta. Kurke tuleb tihti korjata, 2-3 päeva tagant, meie korjasime tihti ka ülepäeviti, sest noored kurgid on maitsvamad, mida tihedamini korjad, seda rohkem vilju, sest see annab võimaluse kasvatada kiiremini järgmist. Kindlasti peaks teadma, et kasta tuleb juurelähedalt, sest tihti kastmisest märg leht haigestub. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kurk http://www.eestitoit.ee/?page_id=85&language=et LISAD Lisa 1. Harilik kurk Lisa 2. Marineeritud kurgid
Võimalik on sügisene istutamine, seejuures peab istikuid muldama! Elavtaras peab taimede vahakaugus olema mitte rohkem kui 0,5-1 m, aga istandikus - 1,5 m. Tähtis on juurekaela mitte liiga sügavale istutada, see peab jääma maapinna tasemele. Hooldus: suvel viiakse läbi kolm pealtväetamist: kevadel raputatakse ümber põõsa lämmastikväetist, peale õitsemist ja viljade korjamist antakse vedelat fosfor- ja kaalimväetist vahekorras 200-300 g 10 l vee kohta. Üks kord kuus kastmisest piisab. Kobestatakse vaid umbrohtude eemaldamisel. Mulda ümber põõsa multsitakse turbaga, saepuruga või puukoortega 3-5 cm paksuse kihina. Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) Meil enimkasvatatud ebaküdoonialiik, pärineb Jaapani Hondo ja Kyushu saarelt. Kuni 80 cm kõrge ja kuni 1,5 m läbimõõduga tihedavõrseline, maadjate astlaliste võrsetega põõsas. Noored võrsed udejaskarvased, hiljem kaetud näsadega
Pealegi, kui on istikutega midagi teha vaja, siis võivad andurid ette jääda ja neid tuleks liigutada, hiljem tuleb vaadata et andurid oelks samamoodi tagasi pandud, muidu võivad nad hakata valeinfot andma. 2. Taimede kastmiseks kasutataks pihusteid. Taimerite abil antakse signaal arvutivõrku, kust saadetaks signaal edasi pumpadesse.Pumpade abil jõuaks vesi mööda voolikuid pihustitesse. Taimer annaks signaali kui on möödunud piisavalt aega eelmisest kastmisest. Kastmiste vahelist aega tuleks muuta vastavalt istikute suurusele, mis lisaks manuaalset tööd. Taimer on lihtsam variant, kuid samas pole see nii täpne, võib esineda liigniiskust või liigkuivust. 3. Taimede kastmiseks kasutatakse pihusteid. Mobiiltelefoniga helistatakse arvutivõrku, mis on pumpadega ühenduses. Mobiili saab panna automaatselt helistama ning sedasi annab ta automaatselt signaali. Kui pole vaja kasta siis saab helistamise maha võtta
Pune on kõige tuntum pitsamaitseaine. Sobib ka taimetoitudesse (nt tomatitoitudesse koos basiilikuga) ja Lk 8 risotodesse, samuti kala ja liha maitsestamiseks. Roale lisamiseks vahetult enne selle valmimist tuleb pune hästi peenestada. Aed-põõsastill. Aknalaual kasvatamiseks sobivaim tillisort, on aedtillist lopsakam ja samas vähenõudlikum. 12 cm läbimõõduga potis on paras kasvatada 34 taime. See poest ostetud till (pildil) potis kasvama ei hakanud ja närbus kastmisest hoolimata. Lk 8 Kasutatud Kirjandus: http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=31 http://www.virumaateataja.ee/130506/esileht/tarbija/15030558.php http://buduaar.ee/Artiklid/articleId,28834;sectionId,129 http://www.aiamaailm.ee/maitsetaimed.htm Lk 10 Lisad: Aedtill Aedpetersell Anethum graveolens Petroselinum crispum "Common" "Italian"
taimmaterjal. Hooldamine · Peale istutamist taimi kastetakse kohe - 1 l vett ühele põõsale. Kasta tuleb ettevaatlikult, et taimi mitte valja peksta. Et muld säilitaks paremini niiskust, multsida peenar pärast istikute mahapanekut 35 cm paksuselt kõdu või turbaga, kuid peab jälgima, et see ei kataks taimi. See kaitseb taimi ka kevad-talviste külmade korral üles tõusmast. Sombune, vihmane ilm istutamise ajal vabastab aedniku korduvast kastmisest, palava ilmaga tuleb kasta aga iga päev kuni taimede juurdumiseni. · Peale kastmist moodustuv koorik tuleb lõhkuda kobestamise teel. Kui taimed on istutatud kevadel, siis taimede paremaks juurdumiseks tuleb tekkivad õiepungad eemaldada, et tekiksid sügisesed pungad, mis kindlustavad järgmise aasta hea saagi. · Kasvuperioodil vajadusel kasta ja mõõdukalt väetada · Pidev umbrohu hävitamine.
Baasaasta sisaldab tüüpilist suveperioodi ja seetõttu peaks sobima jahutusvõimsusele, kui ei esitata kõrgeid nõudmisi. 9. Siseruumide niiskuskoormus, niiskuslisa tasemed elamutes, siseõhu niiskuse kujunemine, siseõhu suhtelise niiskuse mõjud (tarindite toimuvus, sisekliima) Elamutes reeglina siseõhu niiskust aktiivselt ei reguleerita. Siseõhku satub niiskus tavaliselt inimestest ja loomadest, majapidamistöödest ja toidu valmistamisest, taimede kastmisest, õhu niisutamisest, pesu kuivatamisest jne. Niiskuslisa – Siseruumide niiskuskoormust näitab siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus ehk niiskuslisa. Δν, g/m3 Suur niiskuskoormus: suur niiskustootlus (suur elamistihedus, vee kasutus) ja halb ventilatsioon. Väike niiskuskoormus: väike niiskustootlus (väike elamistihedus, vee kasutus) ja normaalne ventilatsioon. 4 g/m3: väikese asustustihedusega elamud, norm ventilatsioon.
mullapall. Kuigi linnapuude istutamise käigus paigaldatakse tavaliselt ka kastmissüsteem, ei ole vähemalt esialgu õige sellele lootma jääda – vett tuleb anda ka pealtkastmisena istutussüvendisse. Sel viisil on võimalik mullapall korralikult läbi niisutada. Uurimistulemused on näidanud, et tänavapuud vajavad regulaarset kastmist vähemalt kolmel istutusjärgsel suvel. Kui puudel ilmnevad juba veepuuduse tunnused, on kastmisest enam vaevalt abi. Kui haljasala on rajatud konteinertaimedest, on kastmine samavõrd tähtis. Kuna konteinertaimed on istutatud tavaliselt turbasubstraadi sisse, mis kord läbikuivanuna uuesti väga raskesti niiskub, on 102 konteinertaimede kastmisele vaja pöörata vähemalt sama suurt tähelepanu nagu mullapalliga taimedele. Vaid paljasjuursete taimede kastmisvajadus on väiksem.
annaabi.ee 
