See on kõige kuulsam prantslaste kangelaslauludest. Autoril oli soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Laul minu Cidist (Hispaania) * Tegevusaeg: 11.saj. lõpp * Tegevus: Teemaks on rekonkista- maa tagasivallutamine araablastelt. Kastiilia kuninga Alfonso 6 teenistuses olnud vapra sõjamehe Rodrigo Diaz de Vivari vastuolu kuningaga, õukonna intriigide tulemusena tema väljasaatmine Kastiiliast, ta järgnevad võidud lahingutes nii mauride kui ka kristlastega ning lõppuks äraleppimine kuningaga Valencia mauririigi alistamise järel. * Tegelased: Cid, Ximena, Elvira, Soli, Alfonso. * Huvitavad faktid: Kangelaslaul ei toonita kusagil kodumaa või hispaania rahvuse ideed, kuid ometi on see saanud hispaanlaste rahvuseeposeks. Nibelungide laul (Saksamaa) * Tegevusaeg: 5-6 sajand * Tegevus: Rahvasterände aegsed sündmused, nii germaani hõimude omavahelised võitlused
hüperboolidega. Autori suurim soov on olnud ülistada prantslaste isamaa- armastust. ,,Rolandi laul" jutustab Karl Suure sõjakäigust Hispaaniasse mauride vastu. Hispaania kangelaseepos "Laul minu Cidist" on loodud XII saj keskpaiku ning erinevalt prantsuse eeposest on see palju ajaloolisem. Enamik sündmuseid on tõetruud. Seda võib-olla sellepärast, et kangelase surma ja laulu loomise vahel on vahem kui sajand. Teose peategelasel Cidil tekivad vastuolud kuningaga ja ta saadetakse Kastiiliast välja. Ta võidab lahinguid mauride ja kristlaste vastu ning lõpuks lepib kuningaga ära. Sakslaste kuulsaim kangelaseepos "Nibelungide laul" pärineb XIII saj algusaastaist kui Euroopa kirjanduses oli levimas uus suur nähtus, rüütliromaan. ,,Nibelungide laul" on eelpoolnimetatuis kõige seikluslikum. Ühes juhtmotiivis võib näha rüütliromaanides mõjuka daamikultuse teema peegeldusi. Venelaste kangelaslaul ,,Lugu Igori sõjaretkest" on loodud XII teisel poolel.
paremust tunnistada.") Pilet nr 3 1. Rüütlikirjandus, rüütliromaan 2. "Laul minu Cidist" lähivaates: Hispaania kangelaslaul. 711. aastal vallutasid araablased peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Sellele järgnes periood rekonkista. 11. sajandil oli võitluse eesotsas Rodrigo Diaz de Vivar. Maurid, kes olid alistatud, hüüdsid teda oma cidiks ehk isandaks. Cid satub kuninga pahameele alla, saab lindpriiks. Cid läheb oma väikese salgaga Kastiiliast pagendusse. Vallutab Valencia kindluse. Lõpuks kuningas lepib Cidiga ning lubab tema tütred kõrgest soost meestele naiseks anda. Need mehed aga jätavad häbistuses paljaksröövitud naised metsa. Cid pöördub kuninga aukohtusse. Cid saab õiguse nad duellile kutsuda. Cidi tütred saavad endale kaasadeks kuningapojad. Eepos lõppeb pulmadega. Ajalooliselt täpsem kui "Rolandi laul". Ilmus 1799. aastal. (Mihkel lisas: "Peegeldab
· Selle suurteosega algab prantsuse rahvuskirjandus. Selle teose motiivid kandusid renessansikirjandusse. "Laul minu Cidist" · (El) Cid isand. · Peegeldab ajalugu tõetruumalt kui "Rolandi laul". Cid suri aastal 1099, teos loodi kiiremini kui "Rolandi laul" peale peakangelase elu. · Sündmused enamuses ajaloos kinnitust leidnud: Kastiilia kuninga alluvuses olnud sangar Rodrigo Diaz de Vivari (Cidi) vastuolu kuningaga, tema väljasaatmine Kastiiliast, tema võidud lahingutes nii mauride kui kristlastega; äraleppimine kuningaga. · Üleloomulikkuseni teos eriti ei küündi (v.a. seik Cidi tütarde abikaasade argus seoses lõvi puurist välja pääsemisega) · Autor näib teadlikult rõhutavat realistlikku suhet tegelikkusega. · Sõda mauride vastu ei ole Cidi jaoks mingi püha missioon nagu Rolandi jaoks pigem on see töö ja raske leivateenimine. · Heroilist paatost see eepos peaaegu ei sisalda
renessansikirjandusse. See on kirjutatud assonantsriimis, mis ühendab eri pikkusega värsisarju ehk tiraade. Hispaanlaste kangelaslaul ,,Laul minu Cidist" räägib isand Cidist. Laul peegeldab ajalugu tõetruumalt kui ,,Rolandi laul", sest Cid suri vähem aega varem kui Roland võrreldes ,,Rolandi laulu" kirjutamise ajaga. Sündmused on enamasti ajaloos kinnitust leidnud: nt Kastiilia kuninga alluvuses oli tõesti Rodrigo Diaz de Vivari ehk Cid ning ta oli kuningaga vastuolus ja saadeti Kastiiliast välja, tema võidud mauride ja kristlaste vastu ning äraleppimine kuningaga on tõesed. Laul ei küündi üleloomulikkuseni. Autor näitab teadlikult rõhutavat realistlikku suhet tegelikkusega. Cidi jaoks on sõda mauride vastu raske töö ja leivateenimine, mitte pühamissioon (,,Rolandi laul"). Laulus vähe heroilist paatost. Tegelased vähe psühhologiseeritud. Tähelepanu on kangelase eraelul pigem kui lahingutel. Jäädvustatakse argielu madalamat poolt, mitte vaid sõda
annaabi.ee 
