5.ilmastik-suhteliselt pika ajavahemiku ilmade režiim Kliima-mingile paikkonnale iseloomulik väga pika ajavahemiku ilmade režiim Ilm- õhu hetkeseisund antud ajal, antud kohas Ilmanähtused-vihm, lumi äike, rahe, udu jne. 6.ilmaelemendid-õhutemp,õhurõhk,suhteline õhuniiskus, tuule suund, tuule kiirus 7.kastepunkt-temp, milleni õhk vm gaas peab jahtuma, et temas sisalduv veeaur muutuks küllastunud auruks, see tähendab, et kastepunktist allpool õhus olev veeaur kondenseerub 8.kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab, siis öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kere kuju poole, siis öeldakse, et tegemist on mittemärgamisga. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. 9
talvel põhjast lõunasse, toimub ka lasti temperatuuri muutmine, kuid aeglasemalt kui välisõhu temperatuuri muutumine kaupade suure koguse tõttu lastiruumides. Põhiliseks ohuks temperatuuri muutumisel on kondensaadi tekkimine kaupade pinnal ja selle tagajärjel nende märgumine. Kondensaadi tekkimise vältimiseks tuleb reguleerida trümmide mikrokliimat. Seda saab teha trümmide tuulutamisega. Kuidas trümme õigesti tuulutada, sõltub eelkõige trümmiõhu temperatuurist ja välisõhu kastepunktist. Kondensaat tekib trümmis siis, kui trümmiõhu temperatuur on madalam välisõhu kastepunktist. Vaatleme laeva liikumist hügroskoopse ja mittehügroskoopse lastiga talvel põhjast lõunasse ja vastassuunas. Hügroskoopne last Reis põhjast lõunasse. Reisi alguses on lastiruumide temperatuur madalam välisõhu kastepunktist. Laeva liikumisel lõunasse aga lastiruumide kastepunkt pidevalt tõuseb. Lastiruume ei tohi hakata
Mõlemad termomeetrid on ehituselt ühesugused, erinevus seisneb selles, et ühe neist – “märja” termomeetri – reservuaar hoitakse märjana. “Märja” termomeetri reservuaarilt aurab vesi. Selleks kulunud auramissoojuse tõttu on “märja” termomeetri temperatuur madalam “kuiva” omast. Mida suurem on niiskuse defitsiit, seda kiirem on aurumine ja seda suurem on termomeetrite lugemite vahe. 12. Millal suureneb suhteline niiskus? Mis on kastepunkt? Kui temperatuur langeb kastepunktist madalamale, siis …..? 13.Mida nimetatakse pindpinevuseks? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile 14. Millega iseloomustatakse pindpinevust? Sigma (sümbol puudu) = F/l (N/m) Pindpinevust võrreldakse tihti põhjendatult venitatud (pingutatud) elastse kilega. 15.Adhesiooni-Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna klaasi ja vihmavee molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega
vajalikust suurusest lähtuvalt seab majandusliku otstarbekohasuse piirid. Gaaside minimaalse temperatuuri katlas määrab väävelhappe kastepunkt, s.t temperatuur, millel algab kütuse põlemissaadustes sisalduva vääveltrioksiidi ja veeauru ühinemisel tekkiva väävelhappe väljakondenseerumine küttepindadele. Väävelhape põhjustab küttepindade intensiivset korrosiooni, mistõttu gaaside temperatuur utilisatsioonikatlas peab varuga olema kõrgem väävelhappe kastepunktist 140 0C, tavaliselt võetakse arvutuslikuks minimaalseks temperatuuriks 180 0C. Utilisatsioonikateldest saadavat auru saab kasutada soojavarustussüsteemides nagu kütte-, ventilatsiooni-, konditsioneerimis-, kütuse eelsoojendamise jt süsteemid, kuid suurima efekti annab abi-auruturbiinide kasutamine laeva osaliseks või täielikuks varustamiseks elektrienergiaga laeva käigu ajal. Utilisatsioonikatlad paigaldatakse peamasinate väljalaskegaaside torustikele turbo-laadurite ja
Villu Vares Energia ja keskkond põlemisproduktina suitsugaasidesse sattunud veeaur täielikult kondenseerub. Alumises kütteväärtuses suitsugaasides sisalduva veeauru kondenseerumissoojust ei arvestata. Mida suurem on kütuse niiskus ja vesinikusisaldus, seda suurem on erinevus ülemise ja alumise kütteväärtuse vahel. Enamasti väljuvad suitsugaasid katlast korstnasse üle 100°C temperatuuril, st kastepunktist tunduvalt kõrgemal temperatuuril ja sellistes tingimustes veeauru kondensatsioonienergia jääb kasutamata. Mõnede nn ,,puhaste kütuste", näiteks maagaasi ja puitkütuste korral on võimalik suitsugaase 40 60°C-ni jahutades saada veeauru kondenseerumise tõttu umbes 15 20 % täiendavat soojust. Seega ,,tavalistes" kateldes kasutatakse alumist (neto) kütteväärtust ja suitsugaasidest veeauru kondenseerimisega seadmetes ülemist kütteväärtust.
annaabi.ee 
