Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kastepiisku" - 5 õppematerjali

Antiik-Kreeka jumalad
1
doc

Antiik-Kreeka jumalad

veinipeekriga. 15. Nike ­ võidujumalanna, kärbitud tiibadega, kujutati sageli koos Athenaga, peas võidupärg ning käes pasun. 16. Helios ­ päiksejumal, ilus, kuldsete lokkidega mees, kujutati neljahobusevankril, ümber kuldsed kiired. 17. Selene - kuujumalanna, Heliose õde, kahvatu, kujutati kahehobusevankriga ning kuusirbiga juustes. 18. Eos ­ koidujumalanna, kujutati vähe, kuid siis roosa taevana, sümboliks olid kollased nelgid, puistas veeanumast kastepiisku. 19. Paan ­ maarahva ja karjuste jumal, elas metsades ja soodes, ilmus unenägudes, kujutati sokujalgade ning teravatipuliste kõrvadega.

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
Vana-Kreeka jumalad
2
doc

Vana-Kreeka jumalad

· Helios lad. Sole ehk Sol - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid kiiri. · Selene lad. Luna - kuujumalanna, eelmise õde. Oli kahvatu, kuusirbiga juustes, kahehobusevankriga. · Eos lad. Aurora - koidujumalanna. Kujutati tegelikult vähe, peamiselt roosa taevana. Tema lilledeks olid kollased nelgid. Kui teda kujutati inimesena, siis veeanumaga, millest puistas kastepiisku, käes. · Paan lad. Faun - maarahva ja karjuste jumal. Elas metsades ja soodes. alle meeldis oma tavatu välimusega inimesi ehmatada - sellest ka sõna paanika. Ilmus tihti unenägudes. Oli sokujalgade ja teravatipuliste kõrvadega, vilepilli mängiv jumal. · Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. · Herakles lad. Hercules - Kreeka kangelane, Zeusi poeg, kes peale surma jumalaks sai

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
Huulhein
3
doc

Huulhein

Huulhein: Huulhein (Drosera L.) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda.Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein ja vahelmine huulhein. Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriid on värd-huulhein. Nimi: Nimetus on tuletatud vanakreeka sõnast kaste, kastepiisk ja seda seepärast, et taime kleepnõre tilgad tentaaklite otsas meenutavad kastepiisku. Tunnused: Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1-100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks. Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku omastamisele putukaid seedides, et selle liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult ensüüm

Loodus → Loodus
5 allalaadimist
Kreeka Vanim Periood
26
doc

Kreeka Vanim Periood

Sageli koos Athenaga. Helios lad. Sole ehk Sol - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid kiiri. Selene lad. Luna - kuujumalanna, eelmise õde. Oli kahvatu, kuusirbiga juustes, kahehobusevankriga. Eos lad. Aurora - koidujumalanna. Kujutati tegelikult vähe, peamiselt roosa taevana. Tema lilledeks olid kollased nelgid. Kui teda kujutati inimesena, siis veeanumaga, millest puistas kastepiisku, käes. Paan lad. Faun - maarahva ja karjuste jumal. Elas metsades ja soodes. alle meeldis oma tavatu välimusega inimesi ehmatada - sellest ka sõna paanika. Ilmus tihti unenägudes. Oli sokujalgade ja teravatipuliste kõrvadega, vilepilli mängiv jumal. Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja. Herakles lad. Hercules - Kreeka kangelane, Zeusi poeg, kes peale surma jumalaks sai. Tegi elu jooksul 12+2 vägitööd.

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Kunst raekojas
62
txt

Kunst raekojas

�hes oma tekstis ristis kunstiajaloolane Laurens J. Bol Ambrosius Bosschaert noorema K�rbeste Meistriks, kuna enamikul kunstniku nat��rmortidel on kujutatud porik�rbseid. Ka van Hulsdonckile v�ib omistada sama epiteedi. Porik�rbsed on tema nat��rmortidel sageli pilgup��djateks. Niisamuti nagu kunstniku laudadel on tihti k�laliseks lehemardikas v�i mitmed liblikaliigid. Pea k�igis tema t��des leiab kastepiisku, mis annavad veel kord tunnistust Hulsdoncki meisterlikest tekstuuridest. 17. sajandi nat��rmort kannab endas s�mboleid ja neist l�htuvat s�numit. Van Hulsdoncki t��de ikonograafia ei p�rine elu jaatavamalt poolelt. Putukad on sageli seal, kus midagi roiskub; plekid puuviljadel ja lehtedesse n�ritud augud viitavad riknemisele ja seel�bi kogu kaduvusele. Kunstnik v�ljendas paratamatuid muutusi

Kultuur-Kunst → Eesti kunstiajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun