Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Jaanipäevaga seostuvad mordvalastel mitmed rahvusvaheliselt tuntud tavad. Need on ühised venelastega: ravimtaimede korjamine, kaskede jm roheluse tuppatoomine, veeprotseduurid. Lapsed loobivad üksteist veega. Usk jaanikaste tervistavasse toimesse pole külades veel taandunud. ,,Jaanipäeva hommikul enne kastet tõusta, pesta kastega haigeid kohti, kui kaste maha tuleb" - see on terviseks. Kes kastega silmi peseb, see on kaunis. Palja jalu tuleb käia, kui jalad on haiged. KUS SAI ALGUSE JAANIPÄEV Ristija Johannes sündis umbes kuus kuud enne Kristust ja oli tema emapoolne sugulane. Saanud kõrbes elades valgustuse, liikus ta Jordani jõe äärde. Kütkestava jutlustajana pööras ta paljusid oma usku, oli kuulus prohvet ja ristija, mille tõttu pälvis juba eluajal hüüdnime Ristija Johannes
Express (NPZ) Silvia (Semundo Saatzucht GmbH ) SW Pastell (Svälof Weibull AB) Kazimir (NPZ) Silvia (Semundo Saatzucht GmbH ) Wotan (NPZ) KORISTUSVIIS- JA AEG Raps on valminud kui põld on pruunikashall ja 90% seemnete sisu on kollane. Pärast rapsi koristust tuleb seeme viia kohe kuivatisse ja ventileerida ning kuivatada, vahepeal maha ladustades hakkab rapsiseeme riknema. Varisemisohu korral võib koristada kastega. Kombain peab olema tihendatud ja rapsi jaoks reguleeritud. Koristatakse siis kui põld on hallika jumega ning seemnete niiskus on 15 -20 % piires Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. Kuivatatakse niiskuseni 7-9%, pikemaks säilitamiseks 6%. Kuivatamisel ei tohiks niiskus langeda üle 10% päevas. Traktor Vajalik tehnika · Taimekaitseprits · Pöördader Rullrandaal ·
o Kurgi-jahukaste o Kurgi-bakterpõletik levib veepiiskade ja tuule abil, mulla ja taimejäänustega. Tõrje: keemiline, taimejäätmete põletamine, resistentsed sordid. o Kurgi ebajahukaste o Kurgi-kuivlaiksus talvitub seeneniidistiku ja eostena taimejäänustel. Kasvuperioodil levib tuule, veepiiskade ja putukate abil. Tõrje: kasvuhoone õhustamine, haigestunud lehtede hävitamine. o Ristiku-varrepõletik haigustekitaja säilib seemnetes, taimejäänustel. Levib tuule abil kastega. Tõrje: seemned puhtida, keemiline tõrje. o Liblikõieliste pruunlaiksus talvitub taimejäänustel, taimedel, seemnetel. Levik kotteostega tuule abil. SEENED . tõrje: enne õitsemist pritsida fungitsiididega, seemnepõlde äestada sügisel. o Liblikõieliste laikpõletik kandub edasi seemnete ja taimejäänustega. Alates mai lõpust vihmapiiskade ja putukate abil. Tõrje: viljavaheldus, haigestunud taimik niita vara, seemned puhtida.
klassile VALGEORÜKS on suurepäraselt kohastunud kõrbeeluga. Ta on keskmise suurusega antiloop (õlakõrgus umbes 1 m), kes saab varju pugeda ka väikeste sagsis puude alla ning vajab suhteliselt vähe toitu. Uute karjamaade otsinguil suudab orüks läbida tohutuid vahemaid, ka kraabib ta toiduks mullast välja taimede mugulaid ja juuri. Ta tuleb toime joogiveeta, rahuldudes taimedele langenud kastega. Liigse küttimise tagajärjel kadus ta loodusest 1979. aastal, kuid hiljem on teda õnnestunud taas sisse tuua Araabia poolsaarele. DROMEDAR kodustati Araabias 4000 aasta eest ning viidi sealt Põhja Aafrikasse, Indiasse, Pakistani ja hiljem ka Austraaliasse. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Nad saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse
jälgitavad 60 kraadisel või kõrgematel laiustel. Kuna magneetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere’i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas paremini vaadeldavad kui Euroopas. Virmalisi on nähtud ka Floridas, kuid samal laiusel asuvatel Kanaari saartel pole see võimalik. (Wikipedia 2013) VIKERKAAR Väikesed veepiisad mida pindpinevusjõud ümarana hoiab tekitavad nii õhus kui maapinnal mitmeid optilisi nähtusi. Hommikuse kastega või peale hoovihma võime päikese käes rohul näha üksikuid eredavärvilisi veepiisku. Liigutades veidi oma pead, muudavad niisugused piisad värvi, sobivas ulatuses pead liigudates võime näha ühes piisas kõiki vikerkaare värve. (Kuusk 2005) Ümmargusse veepiiska sisenenud valgus murdub oma esialgsest suunast piisa tsentri poole. Osa sellest valgusest peegeldub piisa tagaseinalt piiska tagasi ja piisast väljumisel peegeldub veelkord
annaabi.ee 
