Teie kiike kiikumaie, Kiige lauda laulamaie Kiik teil kiigub kindaaida Sambad siidi searepaelu Alus laud tahab andeeida Pealis pakk tahab paelusida. Laule kasutati ka tantsude saateks. Andke maada mängijalle, tasast maada tantsijalle, ümmargusta, kus ma hüppan, latergusta laulajalle! Maa mina leidsin, kus ma mängin tasasema, kus ma tantsin, ümmarguse, kus ma hüppan, laterguse, kus ma laulan. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. Neid lauldi ringmänge mängides. Meil on kaval kassikene, hiirekera Intsukene, püiab hiired põllu pealta, ajab rotid aida pealta, vesihallid vilja seesta, küidud külmasta kambrista. Kass on kaval kargamaie, hiir on vilgas hüppamaie. Sõitke, sääred, pöitke, põlved, laske teeda, labajalad, hüppa, hüppa, hiirekene, karga noppest, kassikene! Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. Aia, äiu emme poega, Tuudu, tuudu tuvi poega,
Vaja läheb: väikest tekki ja kahtekümmet mängijat. Mängijad peaksid teki peal seisma suhteliselt kitsalt; teki suurust ja mängijate arvu saab alati varieerida. Nüüd on mängijate eesmärgiks tekk tagurpidi pöörata, ilma tekilt maha astumata või maad puudutamata. 6.3 Kassi ja hiire mäng. Regivärsiline rahvalaul. Laulumäng Mängijad on ringis, hiir keskel, kass aga väljaspool ringi. Mängijad laulavad: Meil on kaval kassikene, hiirekene, Intsukene, püüab hiired põllu pealta, ajab rotid aida pealta, vesihallid vilja seesta, küidud külmasta kambrista. 12 Kass on kaval kargamaie, hiir on vilgas hüppamaie.
Neljasilbiline atribuut on viidud värsi lõppu. Haruldane on see, et esimene värsipool täidetakse sõnakombinatsiooniga 1+3: Sa i/sätu, /ma e/mätu (1313) - v- v - v - v Regivärsi rütmilist monotoonsust püütakse elavdada korduste ja lisakiilsõnade või kiilsilpidega. Eriti meestelauludes leiame lisasõna "aga": "Kahe-aga-jalgane kassikene". Sõnasilbistatistika põhjal avastati sõnapaigutuse kohta nn. paisumise (raskenemise) seadus. Pandi tähele, et raskem sõna esineb sagedamini värsi lõpul kui algupoolel. Esimene värsipool lauldakse n.-ö. rohkem staccato, teine pool rohkem legato. 5 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 Skandeerimine. Luulekeelel on erinev meloodilisus proosast
Mõned preilid lasevad endid ju ve»l altari ees pooltundide kaupa paluda ja meelitada, enne kui jah ütlevad. Neitsilik häbi on hea ja kallis asi, aga igal asjal olgu oma mõõt.» «Mina ei häbene iialgi tõtt rääkida,» ütles Agnes uhkusega. «Tühi jutt, sõnakõlks! Miks sa siis tõtt ei räägi? Tahtsid mulle midagi tähtsat asja teada anda, aga siiamaani ei ole ma veel ühtki tõsist sõna sinu suust kuulnud. Keerutad nagu kassikene palava pudru ümber. Ma näen, sul kipitab midagi südamel, muidugi mõni tühi asi, aga neitsilik häbi keelab sind oma lihasele isale nii palju usaldust näidata, et temale selget tõtt tunnistaksid. Eks ole õige, mu häbelik tütreke?» Agnese silmis oli isa esimeste sõnade juures iseäralik lõke välkuma hakanud. Viimasele küsimusele kostis ta selge, kindla häälega: «Ma tahaksin, et pulmapäev kaugema aja peale edasi lükataks.» Isa vahtis pärani silmil tütre otsa