saavutas Masaccio rahu ja erilise pühalikkusse. Maali kõik üksikasjad on maalitud põhjalikkusega välja, kuigi tagaplaan on heledamates toonides kui esiplaan. (http://kunstiajalugumariliis.weebly.com/renessanss-itaalias-madalmaades-ja- saksamaal.html ) Seinapinnale maalitud ruum on väga ehtne, kuna pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele. Inimesed on paigutatud ridamisi esiplaanile kus nad tunduvad justkui taustast eraldi seisvatena. Lisaks meisterlikule sammaste ja kassettlae ruumilisele kujutamisele on ka inimesed maalitud õiges mõõtkavas. Masaccio ja Rubensi kõige ühisem joon on anatoomiliselt õigesti inimeste kujutamine, edasi andmine keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Esiplaanil asuv sarkofaag , kirjaga ,,Ma olin see, mis sina oled praegu, sina saad selleks, mis mina olen praegu" (http://slidegur.com/doc/246939/renessanss-maalikunst ), lisab ruumilisuse tunnet veelgi.
20. Suurte mullatööde tulemusena kujundati sinna esmalt paistiik, mille kaldale hakati ehitama esinduslikku peahoonet, osalt kahekorruselist, osalt koguni kolmekorruselist. (mõisa peahoone) (Peter Gustav von Stackelberg) 4 Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal – selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana-Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt lagunema, kuni ta 1990. aastate lõpul eravaldusse siirdus.
/2, lk 5/ 1821. aastal valminud mõisa peahoone on Eesti kõrgklassitsismi tippteoseid nii sise- kui ka väliskujunduses. Hoone keskosas asub võimas ja rikkaliku dekooriga kuue sambaga astmikfrontoon. Eenduvaid ning ülejäänud hoonest kõrgemaid külgrisatliite kroonivad lamedad kolmnurkfrontoonid. Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana- Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt lagunema, kuni ta 1990te aastate lõpul eravaldusse siirdus. /1/ 2. Hoone seisund
· hoonde osad eendusid ja taandusid et valgusvarjud näha oleks · kasutati sambaid ja poolsambaid · nissidesse paigutati skulptuure · ehitusilmekuse ja maalilisuse tõstmiseks kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive · fassaadi külgedel keerlesid voluudid · Giacomo da Vignola, Roomas u. 1575a. · San Carlo alle Quattre Fontane kirik Roomas, 1667a. ovaalne medaljon maja krooniks, kasutatud korintose sambaid. interjöör on eriline kassettlae tõttu, mis on uue kuju saanud · Francesco Borromini arhitekt. · Lorenzo Bernini (1598-1680) - Püha Peetri kiriku kolonnaad (sammaste ring). kuulsaim kuju on Püha Theresa ekstaas asub kirikus Roomas, 1655 "Apollon ja Daphne" 1625 Daphne muutub justkui loorberipuuks. Apolloni riietus lehvib tuules. Keerulised kursid on barokkskulptuuri tähtsaim omadus "Luois IV" "Nelja jõe purskkaev" BAROKK maalikunst ITAALIAS · üldised iseloomutunnused : soe koloriit,
annaabi.ee 
