Oro nim. lastekirjanduse preemia. . 7. Loovülesanne Küsimused. 1. Kuidas oli Marge Pärna teine nimi? V: Marge Manoff. 2.Mis lõikusel Iisi käis? V: Pimesoole lõikusel. 3.Mida tehti matusel , mis Iisile üldse ei meeldinud? V: Räägiti tema isas valesid asju. 4.Jumalaga lätu kiri ehk.. V: Jumalagajätukiri. 5.Missugused lilled olid Marge ja Andrese lilled? V: Väikesed punased roosid. 6. Kellega vestles Iisi oma kassettidel? V: Margega. 7.Kust leidis Iisi Pedro? V: Vahtra alt. 8.Mis rahvusest perest oli Robert? V: Vene rahvusest. 9. Miks evakueeriti ükskord lapsed koolimajast? V : Koolile oli tehtud pommihoiatus. 10.Mida küsis haiglas olles Iisi käest arst, mille üle Iisi väga häbi tundis? V: Iisi käest pissiproovi.
1970. aastatel hakkasid Eestis Lääne eeskujul tõsisemat rocki mängima paljud ansamblid ,nagu Mess, Ruja ja Ornament. Tol ajal jäi album kui formaat välja kujunemata, peale vinüülplaatide sai muusikat tarbida ka kassetidel, raadio vahendusel ning kontsertidel. Elu pop- ja rockmuusikas läks lihtsamaks 1980. aastatel, kui hajus NSV Liidu tsensuur ja hakati lubama ka eraettevõtete loomist. Loomingut hakati üha enam avaldama ning see muutus lihtsamaks. Muusikat avaldati põhiliselt kassettidel, hakkas elavnema kontserdielu, rock- festivalist “Heavy Suvest” kasvas välja “Rock Summer”. 1990. aastatel hakati avama uusi öö- ja rocki-klubisid, edukaimad neist olid: Bermuda, Valindo, Aidem Pot ja Kaljust Music. Rockmuusikas edukaimad bändid olid Terminaator ning Smilers, mis tegutsevad ka tänapäeval. Punkmuusikast arenesid välja Vennaskond ning The Tuberkuloited. Hakkasid arenema alternatiivse muusika liikumised, nagu elektrooniline klubimuusika.
e. tulu e. muutuvkulu Kassett 50 35 15 CD-plaat 250 170 80 Nagu tabelist selgub on muusikapoel kasulik müüa mõlemat toodet, kuna mõlema toote jääktulu on positiivne. Plaadi müük on muidugi tulusam, kuna iga plaadi pealt teenitud jääktulu on suurem kui kassettidel: Plaadi jääktulu 80 > kasseti jääktulu 15 Enn prognoosib kaupluse müüki kuus: 300 kassetti, seega muutuvkuludeks on 300 korda 35kr (sisseostuhind) 140 plaati, seega muutuvkuludeks on 140 korda 170 kr Kokku on muutuvkulude summa 34300kr kuus. Kaupluse püsikulud olid 5700kr kuus. Kogu kaupluse kulud ehk kogukulud on 40000kr kuus. Käive ehk müügitulu 50000 kr ja kasum seega 10000kr kuus.
Kross ei olnud loomulikult nõukoguliku propaganda ruupor, sest autor proovis luuletamisel seda vältida, keskendudes muudele liinidele. Vabavärsi algatajate hulka kuulusid veel E. Niit ja A. Kaalep. Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 60-ndatel debüteerinud eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas ,,Noored autorid" nn kassettidena, kus olid mitme autori luulevihikud üheskoos. Luuletajaid ühendaski tegelikkuses vaid asjaolu, et nende loomingut avaldati kassettidel. Neil puudus ühine ideoloogia ning tegelikult olid nad pärit erinevatest põlvkondadest. Siiski ühendasid neid üldised põhimõtted, nagu elujaatav hoiak, maailma avastamne, uuenduste toetamne. Eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart, kes tõi luulesse palju keelelisi uuendusi. 60- ndad olidki luules vormiuuenduse ajastuks. Sellega kaasnes ka inimeste suur huvi luule vastu. Esimene kassett ilmus 1962, kuhu kuulusid nimekamatest Rummo, M. Traat. 63. aastal ilmus järgmine, 65
lugeda nii CD-ROM XA, kui ka CD-I seadmed. Video CD (VCD) Video CD-on defineeritud "White book" spetsifikatsioonis. Formaat mõeldud pakitud video hoidmiseks. Tänu MPEG formaadis pakkimimeetodile on plaadil võimalik hoida 74 minutit täisekraanilist videopilti. Video mahamängimiseks on vaja kas video CD mängijat või CD- ROM seadet, mis seda toetab. Kuna kasutatav MPEG-1 pakkimise algoritm ei ole just kõige parem, siis on ka video kvaliteet suhteliselt vilets, olles sarnane VHS kassettidel olevaga. NB: Video CD ei ole sama mis CD-V - alternatiivne video CD standard,mis suudab endal hoida vaid mõne minuti pakkimata videot ja heli Photo CD Välja töötatud 90-ndate alguses Kodaki ja Philipsi poolt. See formaat on mõeldud just fotode hoidmiseks. Photo CD on defineeritud "Orange book" spetsifikatsiooniga. Plaadile pandavad fotod saadakse järgmiselt: ilmutatakse film, t tehakse pildid, skanneritakse pildid arvutisse, kus need viiakse foto CD formaati