Samuti peab täitmine olema toimunud vabatahtlikult. Kui seadusandja pidanuks silmas õiguslikku regulatsiooni, millele viitab oma tõlgenduses ringkonnakohus, ei oleks ta õigusnormi sõnastuses kasutanud vabatahtliku täitmise mõistet. Kuna kassaator ei ole täitnud hageja nõudmisi, ei saa tekkida ka küsimust nõudmise täitmise vabatahtlikkusest. OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) täitis enda lepingulise kohustuse, mitte kassaatori oma. 12. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab AS Hansapank, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 13. Riigikohtu istungil jäi kostja M. Susi kassatsioonkaebuse väidete juurde. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 14. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. 15. Analüüsimaks kassatsioonkaebuse väiteid TsMS § 62 lg 2 ebaõige kohaldamise kohta, peab kolleegium vajalikuks lühidalt käsitleda käenduslepingu alusel tekkivaid õigussuhteid
hageja rikkus lepingut, sest ei taganud müügilepingu eseme säilimist. Sellist kohustust hagejale lepingust ei tulenenud. Mõlemad pooled arvestasid, et tegemist oli väärtusetute aktsiatega, kuid lootsid, et AS Satwo õnnestub saneerida. Seega võtsid pooled lepingut sõlmides võrdse riski. Ringkonnakohus tuvastas vääralt, et lepingu sõlmimisel oli poolte eesmärgiks tegutseva äriühingu aktsiate võõrandamine. 7. Vastuses kassatsioonkaebusele peab kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja leiab, et selle tühistamiseks puudub alus. 8. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete ja kostja esindaja oma vastuväidete juurde. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 9. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. 10
Hoidja vastutus sätestatakse TMS §-s 54 lg 3. Kostja ei keeldunud hoiule antud vara hagejale täitemenetluses üle andmast. Hageja keeldus 10. juunil 1996. a vara vastu võtmast ja nõudis tehnilistele tingimustele vastavat lakki, kuigi laki garantiiaeg oli 6 kuud ja lakk ei saanudki endise kvaliteediga olla. Kostja käitumises puudus TsK §-s 227 sätestatud süü kui vastutuse tingimus asja kvaliteedi võimaliku halvenemise eest. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Kohus ei lahendanud sama vaidlust uuesti. Hagi esemeks on rahaline nõue, kuid 1992. aastal esitati hagi vara tagastamiseks. Kohus on põhjendatult võtnud kahju hindamise aluseks AÕS § 29 lg 2, mille kohaselt on asja väärtus selle kohalik keskmine müügihind. Vaidlust ei saa lahendada täitemenetluses. Vara maksumuse määramine, kui vara tagastada pole võimalik, peab toimuma asja sisulisel läbivaatamisel kohtuotsusega. Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995
baasintressimäära avaldanud tagasiarvutamise teel (kas lahutades kostja avaldatud intressimäärast marginaali või jagades kostja avaldatud viivisemäära kahega ja lahutades marginaali). Selline avaldamine on küll matemaatiliselt korrektne, kuid ei võimalda tõsikindlalt otsustada selle üle, milline oli kostja kehtestatud baasintressimäär, mis oleks laenulepingute kohaselt pidanud olema aluseks nii viivise kui ka tervikintressimäära leidmisel. Vastuses kassatsioonkaebusele ei ole kostja pidanud vajalikuks selgitada, miks ta on esitanud baasintressimäära ebapiisava arvutusviisi põhjal. - 25. Kolleegium märgib täiendavalt, et kostja esitatud tabeli järgsed ja kostja kodulehelt leitavad baasintressimäärad ei lange täies ulatuses kokku. Nt on aadressilt http://www.seb.ee/uudised/2009-05-28/alanes-kroonilaenude-baasintress leitav järgmine 63/67 teave: „28
annaabi.ee 
