Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kassatsioonikaebused" - 5 õppematerjali

Valitsus-minister-omavalitsus-eelarve-kohtuvõim-
2
doc

Valitsus, minister, omavalitsus, eelarve, kohtuvõim,

2) Eraõigus ­ reguleerib õiguslikku vahekorda teise inimesega. Kohtusüsteem: 1. maa-, linna- ja halduskohtud: halduskohus ­ arutavad inimese kaebusi riigi, oma valitsuste ja ametiisikute vastu, inimese kaebus riigi vastu. Kaasus ­ kohtuasi : kriminaalasi- riik süüdistab inimest, prokurör ja advokaat, tsiviilasi ­ kahe eraisikuvaheline vaidlus. 2. Ringkonnakohus: kaebus 1-2se apellatsioon. 3. Riigikohus: kaebus 2.-3sse kassatsioon. Loakogu- vaatab läbi kassatsioonikaebused. 2 kaasistujat- kohtunikuabid 5-aastaks, linna või valla poolt. Õiguskantsler ­ jälgib, et kõik seadused, otsused, määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ja muude seadustega 7 aastaks. Usaldusmees ehk ombudsmani funktsioon ­ õiguskantsler, pöördub kohtu poole kõrgete riigiametnike rikkumistega tsiviilelanike vastu.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
93 allalaadimist
Valitsemine ja avalik haldus
8
doc

Valitsemine ja avalik haldus

· inimesed on seaduse ja kohtu ees võrdsed · kohtunikud alluvad ainult seadustele · kohtulik arutelu on avalik · kohus ei pea tõestama oma mittesüüdi olekut Tavaliselt rakendatakse kolmeastmelist kohtusüsteemi, mis on kehtiv ka Eesti Vabariigis. I astme kohus tegeleb tsiviil, kriminaal ja haldusasjadega. II astme kohus vaatab apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu otsuseid. III astme kohus Riigikohus vaatab läbi kassatsioonikaebused, st kohtuasi vaadatakse üle vormilisest küljest. Riigikohtu esimehe ja liikmed nimetab ametisse Riigikogu. Kohtunikud nimetab ametisse eluks ajaks Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Lisaks sellele täidab ka konstitutsioonilisi funktsioone. Funktsioonid: · Seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve. Eesti Riigikohus võib kuulutada kehtetuks

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
343 allalaadimist
Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem
19
doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

astmes ei ole halduskohtuid erakorralisi kohtuid ei või Eestis PS alusel moodustada erikohtud on halduskohtud MAAKOHTUD TEGELEVAD TSIVIIL, KRIMINAAL JA VÄÄRTEOASJADEGA Halduskohtud tegelevad AVALIK-ÕIGUSLIKE VAIDLUSTEGA JA HALDUSTEGEVUSEKS LOA ANDMISEGA RINGKONNAKOHTUDES TOIMUB MAA JA HALDUSKOHTUTE LAHENDITE LÄBIVAATAMINE EHK APELLATSIOONIKOHUS Riigikohus on kohtu kõrgeim aste, tegeleb PS järelvalvega, Kassatsioonikaebused, kohtuvigade parandamine, muud seadustest tulenevad asjad 55. Kirjeldage Eesti kohtusüsteemi astmelist ülesehitust, millised kohtud on esimeses, teises ja kõrgeimas astmes. 56. Maakohtud Eesti valitsemissüsteemis ­ millises astmes paiknevad, millega tegelevad (nii õigusemõistmise kui mitteõigusemõistmise osas), maakohtute struktuur, juhtimine, haldamine. 14

Politoloogia → Eesti valitsemissüsteem
172 allalaadimist
Eesti valitsemissüsteemid
20
pdf

Eesti valitsemissüsteemid

(Harju-, Pärnu, Tartu ja Viru kohtumajad) Struktuur: Kohtukantselei ja rahvakohtunikud. (I astme kohus) Erikohtud e. Halduskohtud tegelevad avalik-õiguslike vaidlustega ja haldustegevusks loa andmisega. (Tallinna ja Tartu kohtumaja. 4tk lisakas asuvad Jõhvis ja Pärnus) Ringkonnakohtutes toimub maa ja halduskohtute lahendite läbivaatamine e apellatsioonikohus. (Tallinna ja Tartu kohtumajad) Riigikohus on kohtu kõrgeim aste, tegeleb PS järelvalvega. Kassatsioonikaebused, kohtuvigade parandamine, muud seadustest tulenevad asjad. (Tartus) Astmeline ülesehitus: Riigikohus (III aste) järgnevad ringkonnakohtud (II aste) ning võrdselt on haldus- ja maakohtud (I aste). 47. Rahvakohtunikud- kus paiknevad Eesti valitsemissüsteemis, millega tegelevad, kuidas ametisse määratakse, milleks on rahvakohtuniku institutsioon Eesti valitsemissüsteemis vajalik. Rahvakohtunikud tegelevad esimese astme e kohtukriminaalasjade arutamises koos kohtunikega

Politoloogia → Eesti valitsemissüsteem
27 allalaadimist
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

§ 38^1 lg-st 6 ja TsMS § 386 lg-st 2 ning § 442 lg 5 esimesest lausest tulenevas korras. (p 45) - 3-1-1-33-17 Menetluskaebuste teoreetilised liigitused: o korralised ja erakorralised o korralised ­ seadusjõustamata kohtulahndite peale, kusjuures korralise kohtukaebuse esitamine peatab kohtulahendi jõustumise. Apellatsiooni ­ ja kassatsioonikaebused. o Erakorralised ­ saab esitada jõustunud kohtulahendite peale ja üksnes siis, kui korralisi menetluskaebusi kas enam ei saa esitada või kui neid üldse esitada ei saa. Teistmisavaldus. Määruskaebused vastavalt KrMS 408 lg 3 on ka määruskaebused peale vahistusmääruse korralised kohtukaebused selles mõttes, et need esitatakse jõustamata kohtumääruste peale ja määruskaebuse esitamine peatab kohtumääruse täitmise

Õigus → Kriminaalmenetlus
172 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun