riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes; 2) Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid; 3) majandusolukorra analüüs; 4) majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos; 5) muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. 16.03.2010 16 Kassareserv (1) Riigieelarve kassareserv on riigieelarve vahenditest moodustatav likviidreserv. (2) Kassareservi võib kasutada: 1) finantseerimistehingute tegemiseks ning välisabi sildfinantseerimiseks; 2) eelarveaastasiseselt riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimiseks; 3) potentsiaalsetest kohustustest, sealhulgas riigigarantiidest ja muudest riigi poolt antud tagatistest tekkinud kohustuste täitmiseks ning kohtuotsuste ja - määruste täitmiseks; 4) riigi kohustuste ja potentsiaalsete kohustustega seotud
AR debitoorne võlgnevus (krooni). Antud näitajale on antud samuti üldtunnustatud vahemikhinnanguid: · QR 0,9 hea, · 0,31 QR 0,89 rahuldav, · QR 0,3 nõrk. Likviidsuskordaja kasvas 2010. aastal 1,28 pealt 1,45 peale. Keskmises mõttes on likviidsus kasvanud. Maailma kriteeriumi järgi on Estravel AS näitaja hea. Eesti statistikaameti näitajate põhjal asub Estravel 25% Eesti paremate ettevõtete seas. Kõige kitsamalt näitab likviidsust kiire maksevalmiduse kordaja ehk kassareservi määr, mis on arvutatav valemiga: M + MS (2.9) CAR = . CL Hindamiskriteeriumite põhjal on hea raha juhtimise näitaja ettevõttes ligikaudu 0,3; ebaotstarbekas 0,5 ja rohkem. 2009 oli Estravel AS maksevalmiduse kordaja 0,87, mis tähendab, et ettevõtte rahasid kasutati ebaotstarbekalt. Ettevõtte arvelduskontol oli raha liiga palju 3 933 762 eurot. Järgneval aastal kasutati ettevõttes raha otstarbekamalt ja maksevalmiduskordaja oli
Negatiivne puhaskaibekapital naitab, et luhiajalist kapitali kasutatakse põhivara finantseerimiseks. Rahandusteoorias vaidetakse, et kaibevarade pusivat osa tuleks rahastada pikaajaliste allikatega. Kui seda reeglit ei jargita, siis tekib vaike või lausa negatiivne kaibekapital. See on uks peamisi põhjuseid, miks ettevõtted pankrotti lahevad. NWC =CA-CL 19. Kiire maksevalmiduse kordaja. Intresside kattekordaja. Kiire maksevalmiduse kordaja ehk kassareservi maar (cash ratio CAR) naitab, kui suures ulatuses on võimeline ettevõte maksma luhiajalisi kohustusi uksnes raha abil. Kõige kitsam likviidsus. Tõlgendus: naitab, mitu % (tõlgendada kordaja %-des) luhiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Üldtunnustatud kriteerium: likviidsuse seisukohalt on optimaalne 0,3 ning majandamise seisukohalt ule 0,5 naitab ebaotstarbekat rahajuhtimist. M + MS Juhtimisotsus: hoida 0,3 piires
ADP ettemaksed. Antud näitajale on antud samuti üldtunnustatud vahemikhinnanguid: · QR 0,9 hea 23 Käesolevas raamatus on see toodud peatükis "Pikaajaline finantsplaneerimine". · 0,31 QR 0,89 rahuldav · QR 0,3 nõrk Arvestada tuleb ka ettevõtte tegevusharuga. Jaekaubanduses võib see näitaja olla madalam, sest seal on probleemiks hoopis varud. Kõige kitsamalt näitab likviidsust kiire maksevalmiduse kordaja ehk kassareservi määr (cash ratio). See näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Arvutuskäik on järgmine: M + MS (5.16) CAR = , CL kus CAR kiire maksevalmiduse kordaja. Heaks võib pidada selle arvväärtust umbes 0,3 ringis. 0,5 ja rohkem näitab aga ebaotstarbekat rahajuhtimist ettevõttes. Järgnevalt asutakse uurima ettevõtte maksevõimet koos kapitali struktuuri analüüsiga24. Maksevõime
annaabi.ee 
