Kodusõdades Makedoonias ja Kreekas tõusis Kassandros, kelle mõju alla sattus ka Ateena, kus kehtestati mõõdukas oligarhia. Ida allutanud Antigonose vastu moodustavad koalitsiooni Lysimachos, Seleukos, Ptolemaios ja Kassandros. Koos hellenistlike suurriikide tekkega kaotavad polised üha enam oma iseseisvust. Nad minetavad oma tähtsuse iseseisvate maj. ja pol. üksustena. 307. a. "vabastas" Antigonose poeg Demetrios Ateena Kassandrose vägedest ja kehtestas seal demokraatia. Pärast Antigonose hukkumist lagunes impeerium mitmeks riigiks, millest tähtsamad olid neli: Makedoonia, Lysimachose riik Traakias ja V-A lääneosas, Seleukose riik ja Ptolemaiose riik Egiptus Lõuna-Süüria ja Kürenaikaga. peaaegu pool sajandit kestnud ägedate sõdade tulemusel kujunesid u. 270. a. kindlaks peamised hellenistlikud riigid. III saj. tekkis Kesk-Aasias iseseisev hellenistlik Kreeka-Baktria kuningriik, mis kujunes Kreeka ja
Ptolemaios ja Lysimachos säilitasid endale kuuluva (Egiptuse ja Traakia), Antigonos Monophthalmose valduseid Aasias aga laiendati. Perdikkasest vakantseks jäänud Babüloonia anti valitseda Seleukosele. Kuid seegi leping ei kehtinud kaua. Antipatrose surma järel (319. a.) puhkes sõda Makedoonia ja Kreeka pärast, kus lõpuks tuli võimule Antipatrose poeg Kassandros. Nende võitluste ajal lasi Aleksander Suure ema Olympias tappa Arrhidaiose (317. a.) ja tapeti ka ise Kassandrose korraldusel (315. a.). Aasias kasvasid järjest Antigonose võim ja pretensioonid. Muu hulgas vallutas ta Seleukoselt Babüloonia, sundides viimast otsima kaitset Egiptusest Ptolemaiose juurest. Kuid Antigonose poeg Demerios sai 312. a. Gaza lahingus Palestiinas Ptolemaiose vägedelt lüüa ja veel samal aastal vallutas Seleukos Babyloni tagasi. Hiljem lugesid Seleukose järeltulijad sellest sündmusest oma võimuajastu algust. 311. a. sõlmitud
Kassandros Makedoonia ja Kreeka valitseja. Lysimachos Traakia valitseja. Antigonos ja tema poeg Demetrios Poliorketes (Linnapiiraja sai selle hüüdnime 307 Küprose vallutamise järel), kellele allusid mõnda aega suur osa Anatooliast, Süüria ja Mesopotaamia (mille kaotas Seleukosele). 311 tapeti väepealike kokkuleppel Aleksandi poeg. Aleksandri poolvend oli tapetud juba varem. Aleksandri suguvõsa oli seega välja surnud. Kujunes Ptolemaiose, Kassandrose, Lysimachose ja Seleukose liit Antigonose ja Demetrios Poliorketese vastu. 306 võttis Antigonos kuninga tiitli; tema eeskuju järgisid ka ülejäänud diadohhid. Demetrios vallutas Küprose, piiras 305 304 edutult Ptolemaiose liitlast Rhodost (Demetriose vastu saavutatud võidu tähistamiseks püstitasid rhodoslased oma sadamasse hiiglasliku Heliose kuju nn Rhodose kolossi), kuid suutis kindlustuda Kreekas, kus ta kuulutati Isthmose kongressil kreeklaste hegemooniks. 301
teiste pooldajaiks. Kodusõdades Makedoonias ja Kreekas tõusis Kassandros, kelle mõju alla sattus ka Ateena, kus kehtestati mõõdukas oligarhia. Ida allutanud Antigonose vastu moodustavad koalitsiooni Lysimachos, Seleukos, Ptolemaios ja Kassandros. Koos hellenistlike suurriikide tekkega kaotavad polised üha enam oma iseseisvust. Nad minetavad oma tähtsuse iseseisvate maj. ja pol. üksustena. 307. a. "vabastas" Antigonose poeg Demetrios Ateena Kassandrose vägedest ja kehtestas seal demokraatia. Pärast Antigonose hukkumist lagunes impeerium mitmeks riigiks, millest tähtsamad olid neli: Makedoonia, Lysimachose riik Traakias ja V-A lääneosas, Seleukose riik ja Ptolemaiose riik Egiptus Lõuna-Süüria ja Kürenaikaga. peaaegu pool sajandit kestnud ägedate sõdade tulemusel kujunesid u. 270. a. kindlaks peamised hellenistlikud riigid. III saj. tekkis Kesk-Aasias iseseisev hellenistlik Kreeka-Baktria kuningriik, mis kujunes
annaabi.ee 
