Kui kaebajale oleks tutvustatud MTA otsuse projekti, saanuks vajalikud tõendid esitada juba enne lõpliku haldusakti andmist. MTA palub vastuses kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta järgmiste põhjendustega: 1) OÜ Vollmond hoidus tahtlikult maksuhaldurile maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks vajaliku teabe ja dokumentide esitamisest, esitades teavet ja dokumente valikuliselt. MTA ei nõustu kassaatoriga, et korraldusega küsitud dokumentide maht on 9 ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks liiga suur, sest kontrollitava pädevuses pole hinnata tõendite kogumise vajadust ega määrata tõendite mahtu; 2) ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärgil alustatud maksumenetluses on leidnud kinnitust,
täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et kuna kaasomandi lõpetamine kohtu valitud viisil riivab intensiivselt PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu arusaamaga, et kostja ei jää omandist ilma, kuna talle antakse selle rahaline väärtus. Jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab kohus teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale
kehtiva õiguse kohaselt selline kaalutlusõigus puudub ja siin toimib kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonita (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus nr 3-1-1-19-10, p 8.2). Kõnealust põhimõtet täpsustades märgitakse KrMS § 193 lg-s 1 ja §-s 194, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis). 8. Tuleb nõustuda kassaatoriga, et kuritegevusevastases võitluses ei saa õiguskaitseasutused piirduda üksnes passiivse kaitsetaktikaga ja kuriteoteadetele või -kaebustele pelgalt reageerimisega. Seetõttu ongi KrMS § 197 lg-s 2 ette nähtud võimalus, et kriminaalmenetluse ajend võib ilmneda ka uurimisasutuste ja prokuratuuri endi tegevuse tulemina. Kolleegium nõustub kassaatoriga selleski, et käsitletaval juhul
RKTKo 8.12.2003 nr 3-2-1-141-03 sisu kohta esitatud hageja argumendid. Hageja on oma õiguslikku huvi pärimistunnistuse, mille notar andis riigile PärS §-de 168 ja § 18 20. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et PärS § 118 ei anna aluseid pärandi vastuvõtmiseks. alusel, kehtetuse vastu põhjendanud sellega, et ta on M. Kallase pärija. Selle asjaolu üle vaidlust pole. Pärandi vastuvõtmise kord on sätestatud PärS §-s 117. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja võttis isa
annaabi.ee 
