Maa õnnistus. 1. Kuhu rajas Iisak oma kodu? V: Mäenõlvakule, metsade ja soode vahele. 2. Kuidas hankis Iisak omale süüa? V: Kooris metsas kaskedelt tohtu ja müüs need külas ehitusmaterjaliks, raha eest ostis toidumoona. 3. Millised probleemid olid Iisakul? V: Tal olid loomad aga ei olnud kedagi kes neid talitaks. Tal oli vaja naisterahvast majja. 4. Kuidas sattus Inger Iisaku juurde? Milline ta oli? V: Inger pidi üle mägede minema aga jäi Iisaku juurde puhkama ja jäigi sinna. Inger oli jänesemokaga lopsakas tüdruk, sõstrasilmadega. 5. Kuidas suhtus Inger Iisakusse?
mütseeli, mille niidid tungivad puitu, põhjustades mädanikukolde, millest hakkab arenema viljakeha. Neljandal aastal levib tüvest väljaspoole ebakorrapärase kujuga kasekäsn (steriilne mütseel), mis järjest suureneb, kasvades 10-15 aastaga 3-5 kiloseks. Kuivanud puul lakkab seen kasvamast ja asendub parasiitseenega. Droog Käsn. Kogumine Kogutakse sügisel või kevadel, kui kasekäsn on toiteainerikkam. Käsn raiutakse lahti elavatelt või langetatult kaskedelt, kuiv puiduosa ja kollakas või pruunikas seesmine osa eemaldatakse. Käsn raiutakse tükkideks ja kuivatatakse hea tõmbega ruumis või temperatuuril 50-60 kraadi. Koostise ja toime eripära unikaalne, keemilise koostise tõttu kasekäsnale ainuomane, pärssides seedeelundite pahaloomuliste kasvajarakkude arengut (vähivastane toime). Parandab haige enesetunnet vähendades higistamist ja langetades vererõhku. Musta pässiku
et nad on mardisandid. Kui mardiõhtul tõuseb kuu ja naeratab ta kuldne suu, siis tulevad nad kohe. Näe, toas Peedu, habe pikk ja Eedu nagu põrgusikk või muinasjutu-lohe! Ja naer'vad Ats ja Maimik ning sinisilmne Annike, kui mardid teevad nalja. Ning ainult tillu väikevend veel ema hõlma peidab end kust argsi piilub välja. Henn ja leevike Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! s Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Laps: Tilluke kalake nüüd on käes
Mõlemast soost lindudel on pealagi must; isaslinnul on põsed, rind ja päranipuala punased, emaslin- nul pruunid. Leevikeste lauluaeg algab jaanuaris siis on päevad veel lühikesed ja pimeda- võitu. Leevike on üsna usaldav lind. Noored leevikesed õpivad mitmesuguseid laule järele vilistama. q Henn ja leevike J. Oro Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Jah, peagi lehed kõik tuul rebib maha, siis ma vist küll enam laulda ei taha." q Leevikesed Leelo Tungal Leevikesed, leevikesed, härmas sirelile tulid! Pehmest siidist peenikesed, pluusid nendel seljas olid.
Saadud sugad keriti keradeks viidi ulualla. Siin võisid nad kasutamist oodata aastaid. Enne tarvitamist pandi tohuriba vette likku, siis muutus ta jälle painduvaks ja sitkeks. Tohust päris paljaks kooriti need kased, mis kuulusid raiumisele. Nendelt puudelt, mis taheti kasvama jätta, võeti tohtu nii, et alumine roheline kiht jäi alles. Siis võis seitsme aasta pärast uuesti tohtu võtma tulla, sest kasekoor oli taastunud. Vanadelt mahalangenud kaskedelt korjatud tohust aeti tökatit. Seda valmistati enamasti kummulipööratud paja sees, mille peale tehti tuli. Tökatit kasutati umbes samamoodi nagu tõrva immutusvahendina, määrdeainena ja ravimina. Tökat oli tõrvast vedelam ja seda loeti ka tõrvast hinnalisemaks. Kasetohust isegi paremaks, kuid haruldasemaks punumismaterjaliks oli pärna koor ehk niin. Teatavasti nimetatakse niineks koore alumist, kõige paindlikumat kihti. Ka teiste puude koortel on olemas niinekiht
annaabi.ee 
