Luksemburg. 1957. aasta kuus riiki (eelpool mainitud) moodustavad EU majandusühenduse, ehk ühisturu. 2004. aasta EL liikmeteks võetakse kümme uut riiki, sealhulgas ka Eesti. 5. Eesti Vabariigi põhiväärtused: Vabadus sajandeid kestnud vastuseis võõramaistele vallutajatele ja valitsejatele on eestlaste vabadusearmastuse parim kinnitus. Võrdsus Eesti ühiskond rajaneb protestantlikule eetikale, mis kutsub töökusele, kasinusele ja heategevusele. Sallivus sajandite jooksul on Eesti elanud eri rahvusest inimesi, kelle tagakiusamine rahvuse või usu põhjal pole meie ühiskonnale iseloomulik. Vägivalla hukkamõist 19. saj. pani avalik arvamus vägivallatsemise põlu alla. Targem on käia kohut, mitte kakelda kõrtsitoas. Haritus Eesti haridustee on olnud pikk, esimesed külakooli asutati 17. saj. Lihtrahvas oskab uurida ja hinnata ühiskonnas toimuvat.
Sukiya koosneb teetoast, mis on mõeldud kuni viie inimese mahutamiseks. Eesruumis ehk mizuyas toimub teekeetmisvahendite pesemine ja valmis panemine enne teetuppa toomist, külalised ootavad seni kuni neid kutsutakse teetuppa sisse sammasterassil ehk machiai'l. Teetuppa sisenetakse mööda aiateed, mida nimetatakse machiai'ks. Väliselt ei ole teetuba eriliselt muljetavaldav, see on väiksem kui Jaapani väikseim maja. Ent ometi peavad teetoa ehitamisel kasutatud materjalid viitama peenele kasinusele ning üksikasjad on välja töötatud isegi suurema hoolega kui mistahes palee juures. Hea teetuba maksab rohkem kui elumaja. (Kakuz 2003;49-50) Teetuppa sisenemise järjekord lepitakse eelnevalt kokku ning külalised sisenevad teetuppa ukseava kaudu, mis on vaevalt kõrgem kui kolm jalga (0,9 meetrit). Selline protseduur oli kohustuslik kõigile, olenemata seisusest - niiviisi tahetakse esile kutsuda alandlikku meelt, sest teetuba on ennekõike rahu koda
1) Eshatoloogiline – elatakse lõpule viimise entusiasmis. 2) Jeesuse järgimine – tõlgendati omas radikaalsuses: Jeesuse katsumused. 3) Elu evangeelium kohaselt – askees kujuneb mõttelooliseks lõngaks, mis rajab askeetliku evangelismi (askeetlusest saab jutlustatud ja kirjutatud vorm, mida levitatakse kui eeskuju). Eremiitlus. Eremia – kõrb. Olemuselt individualistlik. Lähtuti isiklikust valikuvõimalustest. Varakiriklik traditsioon oligi muidugi kasinusele kutsuv, aga eremiitlus arendab välja inimvõimete piiri, pikkides sisse gnostilisi ja eshatoloogilisi motiive. Dualism ihu ja hinge vahel. Tähenduslik ka tagakiusude motiiv, see, et paganad valguvad kirikusse – annavad hoobi, et askeedid hakkavad eralduma. Kogudustele mõjub see negatiivselt, sest ideaalseid kristlasi ei ole enam iga päev silme ees. Ühtlasi tekib ka kirikujuhtide jaoks probleem, kas eremiidi on ikka õiged kristlased, kui nad ei soovi end kogudusega siduda. Peamiseks
operatsioonide tulemus. Religioon üritab seda intiimsust tagasi võita, taastades jumalikku korda, mis vastandub asjade korrale. Tõelise vabaduse saab asjadele tagasi anda vaid neid hävitades, sest sedasi tarbitakse asi kasumita. Tarbitavaks asjaks tehtut ei saa enam tagasi muuta mittemiskiks" (inimene käsu peale unustada ei saa). ,,Intiimsus on tõelisele maailmale vastanduv nagu mõõdutus on mõõdukusele, hullus mõistusele, purjusolek kasinusele. Hullus iseenesest annab ettekujutuse vabast subjektist, kes ei ole asjade tõlisele olemusele allutatud ning hoolib ainult käesolevast" ,,Ohverdus on valitud kasulike asjade seast ning kui ta ohverdatakse, kasutult, muutub ka neetud osaks, kuid see needus veab ta eemale asjade korrast, annab talle äratuntava kuju, mis nüüd kiirgab intiimusts, ängi, elava olevuse sügavust" Tarbimisühiskond ja kriitika
Judaistid 18 90 Kristlus on suurima järgijaskonnaga usund, mis on levinud kogu Euroopas, Ameerikas ja teistes eurooplaste poolt asustatud piirkondades. Kristlusel on tänapäeval kolm põhiharu: katoliiklus, õigeusk, protestantism. Max Weber on kirjutanud, et kapitalismi liikumapanevaks jõuks oli just nimelt protestantlik tööeetika, mis osutas põhitähelepanu töökusele, rikkuse loomisele ja kasinusele. Protestantliku tööeetika järgi annab töö õndsuse. Protestantlikus kultuuriruumis nähakse elu mõtet eneseteostamises. Vastavalt sellele usule eelistavad inimesed pigem enam töötada kui puhata. Max Weber väitis, et kodanlik kapitalism on oma juured ja impulsi pärinud reformatsioonist ja protestantlikust eetikast, sealsest vennatundest ja uskumusest, et Jumal õnnistab töökat jüngrit ka majanduslikult. Protestantlikule eetikale omasest säästlikkuse ja