Ilma tööjõuta ei arene majandus ning riigil jäävad tulud laekumata. Sellise tendentsi jätkudes seisame fakti ees, kus meile nii hädavajalikud investeeringud siia ei saabu. Riik peaks tegema omalt poolt kõik võimaliku, pakkumaks tööd noortele värsketele koolilõpetajatele ning tagama ka muud vajalikud toetused, et inimesed riigist lahkuda ei sooviks. Noortes peitub väikse rahva tulevik. Need samad noored loovad tulevikus pere ning toovad niigi kasinale uute inimeste sünnile pisutki lisa.Püsimajäämine oleks kindlasti võimalik ka tuues sisse võõrtööjõudu, kuid kas siis oleks me enam eestlased? Lisaks võib välismaalaste sisseränne anda meie inimestele märku, et riik neid siin ei soovi ja väljaränne võib hoogustuda veelgi. Segarahvuselises ühiskonnas on sagedased ka erirahvustevahelised kokkupõrked ning erimeelsused. Arvan, et enne võõraste
tollel lapsi öpetada ja hoolitses kantrina ehk esilauljana selle eest, et kogudus paremini viisi peaks. Kui Koch 1842. a löpul lahkumispalve esitas, pandi Jannsen tema asemele Vändra kösterkoolmeistriks. Märtsis 1843 peeti Jannseni ja tema endise öpilase, saksa päritoluga Röusa piimarentniku tütre Anette Juliana Emilie Kochi pulmi. Sama aasta detsembris sündis Lydia (Koidula), kelle kumne aasta jooksul järgnes veel 5 last. Pere suurenemile tekitas vajaduse hankida lisa kasinale kösterkoolmeistri palgale. Eelköige vist rahamured juhtisidki Jannsenit katsetama kirjapöllul. Tema debüüt kirjamehena igal juhul öigustas ennast majanduslikus möttes: ,,Sioni-Laulu- Kannel" I (1845), mis sis 333 laulu, paistir omaaegse vaimuliku kirjanduse seast silma sorava tölke poolest ja elas üle mitu trükki hiiglasuure üldtiraaziga. Jannsenil oli juba algusest peale ka tösisemaid kavatsusi. Samal aasta, mil ilmus tema esikraamat, tegi ta katset saada ajalehe
12 57% Joonis 7.3 Kui tihti tunnete vajadust tukastada? Päevased uinakud rikuvad meie öise unekvaliteedi, see soodustab erinevate unehäirete teket, näiteks päeval tukastanud inimesel on õhtul raske uinuda, see võib aga põhjustada väsimustunnet järgneval päeval, mistõttu tunneme taaskord vajadust tukastada. Küsitluses võib märgata, et valdav enamus Tapa Gümnaasiumi õpetajatest tunneb vajadust tukastada, mis võib viidata kasinale unekvaliteedile. (joonis 8.3) 19 9 Jah 12 43% Ei 57% Joonis 7.4 Kas Teil esineb unehäireid? Unehäirete alla võib koondada probleemid, mis ei lase inimesel ennast öö jooksul korralikult välja puhata
18. sajandi alguses kirjutati vepsa riigitalupoegi Lodeinoje Polje laevaehitustöökodade 28 ja Äänisjärve läänekaldale rajatud metallurgiatehaste juurde. Vepslased ei paistnud silma millegi erilisega ning etnilise rühmana nad unustati. Alles 1824. aastal "taasavastas" A. J. Sjögren nad teadusmaailmale kui ühe soome-ugri rahva. 19. sajandil tungis kapitalism tasapisi ka vepslaste ellu. Põllumajandusest saadavale kasinale sissetulekule oldi sunnitud lisa otsima ulgutöödest (äänisvepslased töötasid kohalikes kivimurdudes, Ojatil tegeleti pottsepatööga, lisaks muidugi metsatöö). 1897. aastal oli vepslasi 25 607, neist 6700 põhja pool Sviri. 1926. aasta andmeil oli vepslasi NSV Liidus 32 800 ning nende arv oli kasvamas. 1920. aastail loodi vepslaste asualal 24 rahvuskülanõukogu. Osa neist koondati kahte rahvusrajooni - Vinnitsõ (Vidla, Vingl) Leningradi oblasti kirdeosas
annaabi.ee 
