ostmise puhul ja senise pritsi juubeli puhul, mis oli saanud 500 aastat vanaks. Pidutsemised lõppesid sellega, et pritsimaja hakkas põlema, põles maani maha ja temaga ühes ka kõik pritsimehed, välja arvatud kaks, kes pääsesid. Teises följeton-jutustuses kõneldakse punase ninaga vanamoorist, kes käis igal laupäeval apteegis reeglipäraselt raha mangumas, saades iga kord 5 kopikat. Kuid kui saabus kevade, ei andnud apteeker enam raha, vaid käskis vanamooril tuua kasepungi, mille eest lubas maksta tasu. Vanamoor punnis vastu, kuid oli siiski viimaks nõus. Kui ta jälle tuli, ei olnud tal pungi teps mitte kaasas. Apteekri küsimusele, kus pungad on, vastas vanamoor, et ta läinud metsa ja roninud kase otsa, et pungi hankida; seal parajasti tulnud pikne, toonud sooja vihma ning kased läinud silmapilk lehte ja nii jäänud ta pungadest ilma. Need esiföljetonid avaldavad juba Lutsu loomupärast huumorimeelt ja vestmisannet. Siin on tunda kirjaniku
valnistatud tammetôrudest. KASK Enne lehtepuhkemise algust puuritakse juba suureks sirgunud noore kase tüvesse oherdiga auk,kuhu surutakse kasepuust vôi lepapuust tila,mida mööda hakkab tilkuma kasemahl.Üks kasepuu vôib anda terve kevade jooksul kuni 4 ämbritäit mahla.Kasemahl mis on magus,ôige pisut hapuka maiguline vôib aurustamise teel tihenduda 60% suhkrusisaldusegasiirupiks,mis on värvuselt sidrunikollane ja paks kui mesi.Peale mahl vôib kevadel kasutada ka kasepungi ja noori lehti.Need sisaldavad ligi 23% valkaineid kuni 12% rasva ja peaasiskorbuuti ravivaid aineid. KADAKAS Kadaka käbikesedmarjad on väga aromaatsed,magusad aga vaiguse maitsega.Valminud kadaka käbikesedmarjad sisaldavad kuni 42%suhkrut,see on täpselt sama palju,kui viinamarjadki.Kadakst saadakse veini ,aetakse viina ja inglisedzinni (kadakamarjaviina). HUNDINUIA JUUR Hundinuia juur on ligi 60 cm pikk,läbimôôduga 2,5 cm.Kuivatatud juurikas sisaldab: tärklist
kaetud läikiva, vahase, tavaliselt kleepuva kattekihiga. Isasõied asuvad 5-6 cm pikkustes rippuvates urbades. Vili on piklik kahe tiivaga pähklike, ühes urvas võib neid olla kuni 500. Arukask õitseb mais-juunis, viljad valmivad augustis- septembris. Arukask elab kuni 150 aasta vanuseks. Meditsiinis tarvitatakse arukase pungi, lehti, koort, puitu, mahla ja fütopatoloogilist parasiitseent, elava kase tüvel tekkivat mügarlikku moodustist- kasekäsna. Kasepungi kogutakse talvise raie ajal või varakevadel pungade paisumise ajal. Pungadega oksad saetakse ära ja seotakse kimpudeks (luudadeks) ning kuivatatakse õhu käes või kuivatis temperatuuril 25-3 0°C. Kuivanud okstelt kolgitakse või roobitsetakse pungad maha. Kuivanud pungad peavad olema tumepruuni värvusega, läikiva pinna, meeldiva lõhnaja mõrkja maitsega. Noori lehti korjatakse kevadel (mais-juunis) kuiva ilmaga. Kuivatatakse varjualuses tavalisel viisil
kase tüvesse oherdiga auk,kuhu surutakse kasepuust vôi lepapuust tila,mida mööda hakkab tilkuma kasemahl.Üks kasepuu vôib anda terve kevade jooksul kuni 4 ämbritäit mahla.Kasemahl mis on magus,ôige pisut hapuka maiguline vôib aurustamise teel tihenduda 60% suhkrusisaldusegasiirupiks,mis on värvuselt sidrunikollane ja paks kui mesi.Peale mahl vôib kevadel kasutada ka kasepungi ja noori lehti.Need sisaldavad ligi 23% valkaineid kuni 12% rasva ja peaasiskorbuuti ravivaid aineid. KADAKAS Kadaka käbikesedmarjad on väga aromaatsed,magusad aga vaiguse maitsega.Valminud kadaka käbikesedmarjad sisaldavad kuni 42%suhkrut,see on täpselt sama palju,kui viinamarjadki.Kadakst saadakse veini ,aetakse viina ja inglisedzinni (kadakamarjaviina). HUNDINUIA JUUR Hundinuia juur on ligi 60 cm pikk,läbimôôduga 2,5 cm
armastatud puu. Ka kase pikk eluiga on väärtustanud seda puud sedavõrd, et teda on loetud hiie- ehk pühapuude hulka. 12 Ainuüksi kase teaduslik ladinakeelne nimetus Betula (beatus ' õnnelikuks tegev, suurepärane') annab märku, et sellel puul on hea maine ja mitte ainult eestlaste hulgas. Võibolla on kase positiivse kujutelma tekkel oma osa ka tema tervendavatel omadustel. Kasemahla, kaseokstest saunavihta, kasepungi, kaseurbi, noori lehti, kase sütt ja tuhka, kasekäsna on ajast aega edukalt ihu tervendamiseks tarvitanud paljude rahvaste rahvameditsiin. Kõike seda arvesse võttes on igati loogiline, et kase väljendeid on ka meie keeles rohkesti. Metafoori allikana esinevad nii puu ise, kui ka tema osad oksad, lehed, urvad, pungad ning ka saadused, nt tuhk. Kasemahla on rahvameditsiinis kasutatud õige paljude hädade raviks (avitaminoos, uroloogilised hädad, podagra, üldise immuunsüsteemi