määra. 2. Saunatades eritab organism stressihormoone ja heaolu hormoone. 3. Vindise peaga saunatamine on ohtlik, kuna siis on vererõhk madalam kui tavaliselt. Madalam vererõhk võib põhjustada minestamist. 4. Inimese süda pumpab verd umbes 5 liitrit minutis, kuumas saunas aga võib see olla kuni 13 liitrit minutis. 5. Ei ole mingit teaduslikku tõestust selle kohta, et saun kiirendaks kuidagi pohmelli möödumist. 6. Tavaliselt tehakse saunavihad kaseokstest, kuid selleks võib kasutada ka tammeoksi, kadakat ja kõrvenõgeseid. 7. Kui saunavihtasid tahetakse säilitada kas kuivatatuna või külmutatuna, siis tuleks vihad valmis teha jaanipäeva aegu. 8. Saunatamine koos jääaugus ujumisega läheb aina rohkem moodi, kuna selle tegevuse on nüüd avastanud ka noored. 9. Mõned psühholoogid ütlevad, et saunatamise aegsed ja selle järgsed positiivsed tunded on seotud lapsepõlve soojuse ja turvatundega. 10. Infrapunasaunas on kuiv soojus
Loogiline, et selleks on just laupäev, sest see tähendab töötegemise lõppu. Igal juhul on põhimõte üks: saunast peab tundma mõnu, muiud pole motet sinna minnagi. Siiski hoiab saunakultuuri üleval suvekodud ja suvilad, sest heaks kombeks on kujunenud sinna sauna külaliste kutsumine. Saunaskäigu teeb eriti heaks vihtlemine, paljud sauana armastajad arvavaad lausa, et saunaskäimine kaotab suure osa oma mõnust, kui minna sauna ilma vihata. Levinumad vihad on tamme või kaseokstest tehtud. Laval viheldes kiireneb organismi ainevahetus ja nahk puhastub põhjalikumalt. Enne käikulaskmist pehmendatakse vihta soojas vees, külmunut aga elustatakse jahedas vees. Vihtlemine algab leili viskamisest. Kerisele visatakse tulikuuma vett, millele võib lisada mõned tilgad eeterlikku õli. Paraku jääb vihtlejaid ühe vähemaks, sest saunaskäijate arv kahaneb ja vihtu müüakse vaid vähestes kohtades. Ja näiteks Eesti ühissaunades pole üldse lubatud vihtu korduvalt kasutada.
Näiteks Pärnumaal nimetati kuuse juurpuud kambakaks, lõuna-eesti murretes juguks. Kase juurpuid peeti väga väärtuslikuks selletõttu, et nendest sai teha hobuse range. Rangipuude leidmise muutis eriti keeruliseks see, et selleks oli vaja kokku saada kaks omavahel täpselt sobituvat ja sümmeetrilist juurpuud. Puude okste kasutamine vanarahva poolt oli äärmiselt mitmekesine. Eriti mitmekülgselt pruugiti kase oksi. Kasekubusid peeti parimaks tulematerjaliks reheahju jaoks. Raagus kaseokstest valmistati luudasid. Suvised luuad valmistati kevadel, talvised sügisel. Keskele paiguti veidi pikemad ja servadesse lühemad oksad. Oksad tõmmati kinni pajuvitsaga ( Loorits, 1940). Lehtedega kaseokstest valmistati saunavihtu. Saunavihad püüti kogu aasta jaoks valmis teha jaanipäeva paiku. Siis olid lehed kasvanud juba täissuuruseni, kuid olid veel kevadiselt pehmed ja lõhnavad. Vihtu lõigati maharaiutud puudelt, kuid vahel ka noortelt kasvavatelt puudelt.
armastatud puu. Ka kase pikk eluiga on väärtustanud seda puud sedavõrd, et teda on loetud hiie- ehk pühapuude hulka. 12 Ainuüksi kase teaduslik ladinakeelne nimetus Betula (beatus ' õnnelikuks tegev, suurepärane') annab märku, et sellel puul on hea maine ja mitte ainult eestlaste hulgas. Võibolla on kase positiivse kujutelma tekkel oma osa ka tema tervendavatel omadustel. Kasemahla, kaseokstest saunavihta, kasepungi, kaseurbi, noori lehti, kase sütt ja tuhka, kasekäsna on ajast aega edukalt ihu tervendamiseks tarvitanud paljude rahvaste rahvameditsiin. Kõike seda arvesse võttes on igati loogiline, et kase väljendeid on ka meie keeles rohkesti. Metafoori allikana esinevad nii puu ise, kui ka tema osad oksad, lehed, urvad, pungad ning ka saadused, nt tuhk. Kasemahla on rahvameditsiinis kasutatud õige paljude hädade raviks
Kaseliigid annavad noorelt kännuvõsu, pärast 40 eluaasta hakkab võsumisvõime langema kuid püsib siiski umbes kuni 70. eluaastani. Kõrguskasv hakkab kiirust koguma mõned aastad peale idanemist ja on hoogne vanuses 10....25 aastat ning peaaegu lakkab pärast 60. eluaastat Kased on tähtsad puidutööstuse toorainena: valmistatakse mööblit, parketti, laminaati, vineeri, suuski, tarbeesemeid, tööriistade varsi ja käepidemeid, tehakse käsitööd, samuti paberit. Nõtketest kaseokstest valmistatakse talvel luudasid ja suvel saunavihtu ja kasehalud on väga head küttepuud. Paljude kaseliikide mahl on suhkrurikas ja seda kasutatakse joogiks või ravivahendina rahvameditsiinis. Haljastuses kasutatakse meeleldi kaseliike ja -sorte. Eestis kasvab looduslikult 4 liiki. Liikide koguarv perekonnas 50 kuni 60, (mõnede autorite arvates kuni 100) kasvades Euraasia 21
,,pioneerliikidena" vabu kasvualasid. Kased olid esimesed puud, millised pärast jääaega koos männiga Eesti alad asustasid. Kased on tähtsad puidutööstuse toorainena: puit on hajulisooneline, valkjas, tihe, kõva ja raske (tihedus vahemikus 0,6....0,9 gr/cm³), valmistatakse mööblit, parketti, laminaati, vineeri, suuski, tarbeesemeid, tööriistade varsi ja käepidemeid, tehakse käsitööd, samuti paberit. Nõtketest kaseokstest valmistatakse talvel luudasid ja suvel saunavihtu ja kasehalud on väga head küttepuud. Paljude kaseliikide mahl on suhkrurikas ja seda kasutatakse joogiks või ravivahendina rahvameditsiinis. Haljastuses kasutatakse meeleldi kaseliike ja -sorte. Eestis kasvab looduslikult 4 liiki. Liikide koguarv perekonnas 50 kuni 60, (mõnede autorite arvates kuni 100) kasvades Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes.
annaabi.ee 
