seapead, odrakruubid, hernestega keedetud seapea jm. Ka selle tähtpäeva traditsioonid on tänapäeval kadunud, süüakse ikka tavapärast toitu ja ei peeta enam kinni rituaalidest, mis olid vanal-ajal. Suvistepüha- (liikuvad pühad, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai...14. juuni) tüdrukud ehtisid end kiigele minnes kullerkuppudest pärgadega. Kiigel jagati ka kaselehtedega värvitud mune. Tuppa toodi sel päeval kase- ja toomingaoksi ning kevadlilli. Kaseokste sissetoomisele eelnes suurkorrastus nii majas kui selle ümbruses. Pühade laupäeval käidi saunas. Toitude poolest sarnanes karjalaskepäev kevadpühadega. Valmistatavad toidud sel päeval olid: piima-tangusupp, piima-riisisupp, piima-mannaklimbisupp, kamakäkid, kamakört, kohupiimakotletid, kohupiima-rukkileivatoit, kohupiimajuust, sepik, kaerakile, karbid. Tänapäeval tundub, et on ka see kalendri tähtpäev unarusse jäänud. Tean tuttavaid, kes on aga kindlaks jäänud kaseokste
seonduvat. Troitsa Seda püha peeti seitsmendal pühapäeval pärast lihavõtteid. Eestis vastab troitsale ligilähedaselt suvistepühade ehk nelipühade esimene püha. Õigeusu kirik meenutab siis Püha Vaimu laskumist apostlite peale ja austab Püha Kolmainust. Rahvakalendris käsitati seda kui taimede püha ja selle sümboliks oli kasepuu. Uskumuse kohaselt peeti kaske õnnepuuks, mis toob head ja kaitseb mustade jõudude eest. Kaseokste, aga vahel ka väikeste puukestega käidi läbi põllud, külad, tared. Majad kaunistati nii seest- kui ka väljastpoolt rohelisega. Kaski viidi ka kirikusse, põrand aga kaeti lõhnavate rohtudega. Peetripäev Peetripäeval austati apostleid Peetrust ja Paulust. Lõuna- Venemaa külades kogunesid mehed ja naised päeva eelõhtul küla taha kõrgendikule päikeseloojangut ootama. Kogu öö istuti lõkke juures, lauldi ja lõbutseti. Seda
mardiskäimisi, emadepäeva asemel (märtsikuu teisel pühapäeval) tuli pühitseda naistepäeva (8.märts), maitule tegemise kombe võõrutas 1. mai riiklik politiseeritud tähistamine töörahva solidaarsuse pühana. · Usuvaenuliku vöörvõimu all oli kirikupühade tähistamine keelatud. · Lubatavaks osutusid vastlapäeva-, jaanipäeva- ja uusaastakombestik. · Munadevärvimise komme püsis perekesksena, nelipühade puhul säilis kaseokste kojutoomine maaperedes. · Sõna ,,jõulud" oli keelatud. Küünalde, nääriehete ja uusaastakaartide müük algas kaupluses pärast jõulupühi, niisamuti väljakukuuskede väljapanek. · Täht kuuseladvas pidi olema viisnurk ja sümboliseerima Kremli tähte. · Enne jõulupühade möödumist oli keelatud asutustes ja koolides nääripidusid korraldada. · Koduseinte varjus peeti jõulupühi edasi. · Kirikliku lõikustänupühapäevale paigutati 1960. aastal üleliiduline
Teiseks jääb noor kask, millel latv rikkumata, sirgena edasi sirguma ja ükskord võib tast saada kena suur puu. Vihtu tehti nii aru- kui ka sookasest. Sookasest vihta teati tugevamini lõhnavat. Aga arukasest vihal pidid jälle lehed tugevamini okstel püsima. Viha tegemisel peeti parajaks sellist kimpu, mis parajasti pihku ära mahub. Valmis vihad riputati paarikaupa kokku seotult kuivama. Koht pidi olema hästi tuulduv, kuid varjuline. Laialdaselt tuntud tavaks oli suurte kaseokste või sagedamini isegi kaselatvade või noorte kaskede tuppatoomine suvistepühadeks ja jaanipäevaks. Kevadel tuppatoodud noorte lehtedega suurtel kaseokstel või noortel kaskedel oli olemas oma nimetuski meiud. Saaremaal nimetati nende järgi koguni maikuud meiukuuks. Puude okste seas, mida vanarahvas kasutas, olid kaseokste järel sageduselt teisel kohal kuuseoksad. Okstest valiti välja võimalikult pikad ja vibalikud oksad ning aeti need ladvapoolt alates lõhki
annaabi.ee 
