Hiljem selgub, et Noirtier oli Villeforti isa. Peale seda lubati Edmond “koju”. Tegelikult viidi ta vanglasse, mis oli üsna puhas, justkui tavaline tuba, aga trellitatud. Olles oodanud vanglas juba kuus tundi, tuldi Edmondile järele. Ta tõugati kaarikusse, mis sõitis paadini, mis omakorda viis Edmondi süngesse Chateau d’ Ifi.Ta pandi kongi ja nüüdsest alates oli ta lihtsalt number 34. Ta ähvardas üht valvurit tappa, kui too ei toimeta kirja Mercedesele ja ta pandi kasematti, kuna teda peeti hulluks. Samal ajal asus Villefort Pariisi poole teele, teel sinna kuulis vaid ühte: usurpaator on maabunud Prantsusmaal. Üha rohkem valdas Villeforti soov tappa oma isa, mille hiljem ta ka teoks tegi. Morrel ja loomulikult ka Mercedes üritasid Edmondit päästa ministrile palvekirja kirjutades. Villefort kirjutas selle küll valmis, kuid see kiri jäi tema kätte ja ministrini see ei jõudnud.
Muide, korra käis Al. I ise Timo juures. Kuid ta ei julgenud tulla siis, kui Timo oli ärkvel. Timole pandi joogi sisse unerohtu, kuid ta ei joonud seda ja olles tegelikult üleval, nägi, kuidas keiser isiklikult ta haisvasse kongi tuli. Ta põlvitas ,,magava" Timo ees ja too sosistas talle:" Tartuffe" (vihje Moliere`i vastavale näidendile- tähendab alatu, silmakirjatseja, petis). Keiser tormas välja. Timo räägib ka sellest, kuidas keiser talle kasematti valge tiibklaveri saatis; kuidas tal hambad kurku peksti; kuidas ta püüdis oma vaimu töös hoida ajaloosündmuste meeldetuletamisega, samaaegselt kambris ringe joostes; kuidas ta valjuhäälseid jutte rääkima hakkas ja püüdis siis harjutada ennast mõtlema inglise, poola, ladina ja eesti keeles, et vangivalvurid aru ei saaks (sellele järgneski hammaste sisselöömine). Teost lugedes selgub peagi ka pealkirja tähendus. Kui Timo vabaneb, kuulutatakse ta hulluks
Muide, korra käis Al. I ise Timo juures. Kuid ta ei julgenud tulla siis, kui Timo oli ärkvel. Timole pandi joogi sisse unerohtu, kuid ta ei joonud seda ja olles tegelikult üleval, nägi, kuidas keiser isiklikult ta haisvasse kongi tuli. Ta põlvitas ,,magava" Timo ees ja too sosistas talle:" Tartuffe" (vihje Moliere`i vastavale näidendile- tähendab alatu, silmakirjatseja, petis). Keiser tormas välja. Timo räägib ka sellest, kuidas keiser talle kasematti valge tiibklaveri saatis; kuidas tal hambad kurku peksti; kuidas ta püüdis oma vaimu töös hoida ajaloosündmuste meeldetuletamisega, samaaegselt kambris ringe joostes; kuidas ta valjuhäälseid jutte rääkima hakkas ja püüdis siis harjutada ennast mõtlema inglise, poola, ladina ja eesti keeles, et vangivalvurid aru ei saaks (sellele järgneski hammaste sisselöömine). Teost lugedes selgub peagi ka pealkirja tähendus. Kui Timo vabaneb, kuulutatakse ta hulluks
aastal Vene võimu ajal. Värav asus samas kohas, kust Vene poolt siseneja tuleb linna ka täna. Uus värav nimetati Peeter I väravaks ja sellelt sai oma nime ka Peetri plats. Narva bastionid on Dahlbergi süsteemile omaselt kõrgete ja võimsate esiseintega ehk fassidega. Bastionide seintes asusid võlvitud käigud ehk kasematid linna kaitsjatele. Narva bastionides (väljaarvatud Gloria) on kasematid kahekorruselised, 2 meetrit laiad ja 2-2,5 meetrit kõrged. Valgus pääseb kasematti laskeavadest, mis on ehitatud umbes iga 7 meetri järel, kahuritele laiemad ja püssidele kitsamad. Iga laskeaugu juurest saab alguse ventilatsioonilõõr, mille eesmärgiks oli kasematist püssirohusuitsu välja juhtida. Kasemattide välisseinte paksus on umbes 2 meetrit, lisaks sellele olid nad kaitstud ka vallikraavi vastasküljel asuva muldvalliga, mis takistas kahurituld otse bastioni seina vastu suunamast. Kokku on bastionides käikusid ja kasematte kogupikkusega üle 1,5 kilomeetri
annaabi.ee 
