tuleseina. See taktikaline jõuetusetunne tuli ilmsiks peaaegu kõigis venelaste operatsioones. POOLTE SÕJALISED JÕUD. Venemaa. Venemaal sõjaministeeriumi eelarve, mis Vene-Türgi sõjaajal moodustas 33% oli 1900- sajandate aastate ümber umbes 22% kogu riigieelarvest. Iga sõjaväelase kohta tegi see aastas 225-300 kuldrubla. Vene rahuaegne sõjavägi oma arvult ületas miljoni (1. 020.000 + 60.000 kasakat). Ettevalmistatud reserv Türgi sõja ajast oli tõusnud 5, 5 kordseks ja andis ligi 3. 000.000 meest. Obrucevi süsteemi kohaselt oli sõjavägi antiterritoriaalne, s.o. ajateenijad olid sunnitud sundaega teenima oma sünnikohast kaugetes rajoonides. Eestlased näiteks teenisid Poolamaa garnisonides ja Siberis. See süsteem võõrutas sõjaväe rahvast ja pidi selle muutma kindlaks toeks valitsusele sisemiste rahutuste mahasurumisel ja teiseks piiriäärsetes rajoonides
hetmanilt Ivan Mazepalt sõjalist toetust. Paraku enamik kasakaid Mazepaga ei liitunud. Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud Adam Ludwig Lewenhaupti juhitud Rootsi korpus sai 9. oktoobril (28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) Lesnaja lahingus lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest. Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega. Venelased olid kogu aeg kasutanud põletatud maa taktikat, et vältida kokkupõrget rootslaste peajõududega. Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris Põhja- Ukrainas, kus neil oli tõsiseid muresid armee varustamisega, sest venelased lõikasid varustuse ära. Nii oli kevade alguses 1709 lahinguvalmis ainult kolmandik Rootsi armeest väheste suurtükkidega. Eriti Saksamaalt värvatud sõdurid ei olnud külmale vastu pidanud. Ometi
Ukrainasse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina hetmanilt Ivan Mazepalt sõjalist toetust. Paraku enamik kasakaid Mazepaga ei liitunud. Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud Adam Ludwig Lewenhaupti juhitud Rootsi korpus sai 9. oktoobril (28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) Lesnaja lahingus lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest. Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega. Venelased olid kogu aeg kasutanud põletatud maa taktikat, et vältida kokkupõrget rootslaste peajõududega. Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris Põhja-Ukrainas, kus neil oli tõsiseid muresid armee varustamisega, sest venelased lõikasid varustuse ära. Nii oli kevade alguses 1709 lahinguvalmis ainult kolmandik Rootsi armeest väheste suurtükkidega. Eriti Saksamaalt värvatud sõdurid ei olnud külmale vastu pidanud.
Suurbritannia said muidugi suurimad osad. Venemaa osales Berliini konverentsil ning tal olid ka huvid, aga kolooniaid ei olnud. Riigi huvid olid suunatud muidugi mujale, aga nad jõudsid ka vähesel määral Aafrikasse. Etioopia oli selline ala, mis teda huvitas, aga suhted olid peamiselt ainult diplomaatilised ja sõbralikud. Tekkis olukord, kus 1889. a Djibouti aladel Sagallos üritasid umbes 150 kasakat rajada Uus-Moskva asundust. Alguses läks kõik hästi ja ka elanikud olid nõus, aga siis ilmusid välja prantslased, kes pidasid seda enda territooriumiks. Pärast lühikest relvakonflikti olid venelased sunnitud lahkuma ning Prantsusmaa sai selle ala endale. Vene valitsusele esitati ka noot ja kuigi nad väitsid, et riigil polnud koloonia rajamisega midagi pistmist, on tegelikult säilinud dokumendid, mis valitsuse rolli siiski kinnitavad.
Stalin, Vorošilov ja Budjonnõi. 1918 suureti Tsaritsõn enda käes hoida, tõrjusid tagasi 3 doni kasakate peatungi. Sai alguse Stalini ja Trotski vastasseis. Tsaritsõni kaitsmine õnnestus tänu sellele, et Doni kasakavägi oli ennekõike sobilik kasutamiseks tühjadel stepialadel, mitte kindlustatud linna ründamiseks. Krasnovi Doni kasakaväele, mida hakati 1918 nim Doni armeeks ja kuhu kuulus kuni 50 000 kasakat, on ette heidetud seda, et tegi koostööd sakslastega. Sakslased olid kokkuleppe kohaselt jõudnud Doni äärde. Krasnov oskas sakslastelt välja rääkida oma väele vajalikku relvastust ja varustust. Enamik vene valgest oleks parema meelega panustanud Antandi riikidele. Krasnovi käitumine oli ainuõige ja ainuvõimalik Doni kasakaväe seisukohalt olusid arvestades. Uurali kasakad- Uraali jõgi saab alguse Uraali mäestikust, Tšeljabinski piirkonnast, Ohrenburg oli
annaabi.ee 
