vigastada. Balti riikides arenes välja läänemeelne vastupanuliikumine. Oldi kindel Saksamaa kaotuses ja loodeti sarnaselt I maailmasõja lõpuga iseseisvus saavutada. Ukrainas tegutsenud Ukraina Ülestõusnute Armee (UPA) liikmed võitlesid nii sakslaste kui ka nõukogude meelsete partesantide vastu. Juhiks oli Bandero. Seadis eesmärgiks iseseisvuse saavutamise. Punaarmee juhtimisel tegutses partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel. Sakslased kasutasid partisanide vastu võitlemiseks kasakaid. Igapäevaelu- Tsiviilelanikkonnal tekkis palju spetsiifilisi puudusi. Enamikes riikides kehtestati kaardisüsteem. Kõikjal peeti mis tahes ressursi jagamisel esmatähtsaks sõjatööstust ja sõjaväge. Tsiviilelanikud hakkasid päevaselt vajaminevaid asju hankima sõjaväelt. Kõige kergemalt möödus seegi sõda Ühendriikides. HITLERI-VASTANE KOALITSIOON Vastaste konsolideerumine(püsivaks muutumine) nõrgendas Saksamaa positsiooni. Hitleri-
Peeter oleks aastal 1707 olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl tahtis tagasi saada kõike. Aastal 1708 ilmusid Vene väed jälle Poolasse. 2.2Sõjategevus Ukrainas Hõivanud 6. veebruaril 1708 Hrodna, juhtis Karl XII oma väge Smolenski suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, Ukrainasse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina hetmanilt Ivan Mazepalt sõjalist toetust. Paraku enamik kasakaid Mazepaga ei liitunud. Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud Adam Ludwig Lewenhaupti juhitud Rootsi korpus sai 9. oktoobril (28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) Lesnaja lahingus lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest. Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega. Venelased olid kogu aeg kasutanud põletatud maa taktikat, et vältida kokkupõrget rootslaste peajõududega
Peeter oleks aastal 1707 olnud valmis Rootsile loovutama kõik vallutatud alad peale Peterburi ja selle ümbruse, kuid Karl tahtis tagasi saada kõike. Aastal 1708 ilmusid Vene väed jälle Poolasse. Lesnaja lahing 1704. Jean-Marc Nattier, 1717.Hõivanud 6. veebruaril 1708 Hrodna, juhtis Karl XII oma väge Smolenski suunas, kuid pöördus seejärel lõunasse, Ukrainasse, lootes venelaste vastu võitlusse asunud Ukraina hetmanilt Ivan Mazepalt sõjalist toetust. Paraku enamik kasakaid Mazepaga ei liitunud. Baltimailt Karl XII vägedega ühinema rutanud Adam Ludwig Lewenhaupti juhitud Rootsi korpus sai 9. oktoobril (28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) Lesnaja lahingus lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest. Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega. Venelased olid kogu aeg kasutanud põletatud maa taktikat, et vältida kokkupõrget rootslaste peajõududega.
· väga raskes olukorras Ukr-s: Ukr Ülestõusnute Armee võitles nii venelaste kui sakslaste vastu, Bandera eesmärk iseseisvus, liitusid samuti sakslastega, kui Sm taandus · omaette nähtuseks Punaarmee juhtimise all tegutsev partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel (eriti Valgevenes, Lääne-Vm-l). Sakslased kasutasid partisanide vastu endistest NSVL kodanikest moodustatud üksusi, nt kasakaid Igapäevaelu sõja ajal: · tarbekaupade puudus--->enamikes riikides kaardisüsteem, ressursside jagamisel eesõigus sõjatööstusel ja sõjaväel-->hakati tarbekaupu hankima sõjaväelt · Ida-Eur sõjavägi ainus süsteem, kust midagi kvaliteetset saada oli · eriti kehv olukord NSVL-s--->USA abipakid · Sm elas vallutatud alade arvelt algul üsna hästi-->sakslaste elatustase ei tohtinud väheneda,
väga raskes olukorras Ukr-s: Ukr Ülestõusnute Armee võitles nii venelaste kui sakslaste vastu, Bandera eesmärk iseseisvus, liitusid samuti sakslastega, kui Sm taandus omaette nähtuseks Punaarmee juhtimise all tegutsev partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel (eriti Valgevenes, Lääne-Vm-l). Sakslased kasutasid partisanide vastu endistest NSVL kodanikest moodustatud üksusi, nt kasakaid Igapäevaelu sõja ajal: tarbekaupade puudus--->enamikes riikides kaardisüsteem, ressursside jagamisel eesõigus sõjatööstusel ja sõjaväel-->hakati tarbekaupu hankima sõjaväelt Ida-Eur sõjavägi ainus süsteem, kust midagi kvaliteetset saada oli eriti kehv olukord NSVL-s--->USA abipakid Sm elas vallutatud alade arvelt algul üsna hästi-->sakslaste elatustase ei tohtinud väheneda,
välja Bakuu kommuun. Suudeti teha koostööd, Tiblisis kuulutati välja Taga-Kaukaasia Komissariaat, sealgi juhtival kohal vasakpoolsed parteid, aga mitte enamlased. Kesk-Aasias vene töölistele ja sõduritele tuginevas Turgestani põhjaosas kuulutati välja Nõukogude Turgestan enamlaste kontrolli all. Kesk-Aasia põlisrahvaste ja kohaliku islami vaimulikkonna algatusel lõunaosas tekkis autonoomine Kokand. Oluline käsitleda ka vene kasakaid- olid rahvuse poolest venelased, aga üheskoos Vm vähemusrahvustega olid hakanud 1917 suvest taotlema oma piirkondadele autonoomia andmist, olid osalenud vähemusrahvuste nõupidamistel, ka Kiievi rahvusvähemuste kongressil sept 1917. Lubati anda vähemusrahvustele akt relv abi. Enamlaste reformid polnud neile vastuvõetavad, üritati Nõuk Vm-st lahku lüüa. 1918 jaan-ks hakkasid kasakate maadel tekkima esimesed valged kasakaväed. Donimaal, Uuralites jm.
annaabi.ee 
