Kui kass vahetab karva ja sa tahad karvadest vabaneda, tuleks seda teha kummiharjaga. Kui kassi liialt puhastada, võib see karvkatet vigastada (Vorhoef Verhallen. 2004 põhjal). Näitusekasside, eriti valge kasukaga loomade puhul, võib kassi vannitada. Selleks tuleb kasutada spetsiaalset sampooni ja kui on näitusekass, siis vähemalt nädal enne näitust vannitada, et kasukal jääks aega taas lamedaks muutuda. Kasukat võib puhastada lõhnastamata puudriga. Puuder kantakse looma karvkattele ja masseeritakse ettevaatlikult sisse. Puhastusaine seob mustuse ja rasu, ning kammitakse pehme harjaga kasukast välja (Vorhoef Verhallen. 2004 põhjal). Kõrvu puhastatakse vaid vajadusel spetsiaalse kassikõrvade jaoks mõeldud vedelikuga. Vedelik masseeritakse ettevaatlikult kõrva sisse ja eemaldatakse pehme lapiga. Puhastamiseks võib kasutada ka vatitikke, kuid nii võib mustus sügavamale sattuda ja halbu tagajärgi tuua.
Vahetevahel vajub ta küünlaleeke vaadates väga mõttesse ning veeretab oma käes musti helmeid ning lülitab end täiesti välja. Popi on väga truu ning ustav koer. Ka tema hoolib Isandast väga. Ta lakub ta käsi, kui Isandal on silmis kurbus ning surub oma pea tema lähedale, et teda lohutada. Popi on ka väga kartlik, kui Isandat läheduses ei ole. Kui Huhuu oma puurist välja sai, peitis Popi end madala kirstu alla, mis tema karvkattele ja liigestele liiga tegi. ,,Tema väikesed ajud olid segi minemas. Mingi uni, mingi jamps toimus ta ümber, tema aga lömitas kirstu all, koledusest värisedes". Huhuu on üsna taltsutamatu iseloomuga. Talle meeldib olla tähtis, magada Isanda baldahhiinvoodis ning juua ja süüa kõike paremat, mis ette satub. ,,Purpurist baldahhiini all Isanda voodil istus Huhuu, Isanda öökuub seljas ja öömüts peas, kuue kaelus üle kõrvade tõmmatud, ning magas
lähedalt, mistõttu on oht ka meie kaldaäärsete piirkondadele reostatud saada. Läänemeri on ohtlik ka talvel, kui meri on jääs ja läbitavad koridorid kitsad. Näiteks 2003 aastal vangistas kuhjuv rüsijää laevad ning omal jõul nad liikuma ei pääsenud. Oli oht, et jää võib vigastada mõnda tankerit. (Loodusesõber 1/2004) 3. Naftareostusest tingitud probleemid elusloodusel Sulgedele või karvkattele kinni jäänud õli, nagu toorõli või tankeri kütus, võivad põhjustada palju probleeme. Üks nendest on lindude puhul alajahtumine, kuna nafta pärsib nende sulgede isolatsiooni ning vettpidavuse omadusi. Hülgepoegadel tekib samuti alajahtumine, kuna nafta jääb nende pehme karvkatte külge kinni, mis muidu hoiab neid soojas. Täiskasvanud hüljestel on rasv, mistõttu ei kannataks nad maaõliga kokku puutudes alajahtumise käes. Delfiinidel ja
Tallegi pakutakse süüa. Jäädakse jälle maast ja ilmast juttu ajama ja Tõnu lahkub jällegi. Koju kõndides istus ta tee äärde suurele põllukivile, võttis pea käte vahele ja ägas tasakesi. Kuues peatükk: Jaanipäeva hommik vaatab juba kõrgelt Prillupi kuuma kambris-se, leiab aga noorpaari ikka veel voodist. Magab ainult Tõnu, noorik on ärkvel. Marile ei meeldi, et Tõnu keha katab tihe karvkate, talle meenutab see sõna ,,orangutaja". Äkitselt tekib talle mõte karvkattele tuli otsa panna, kuid mõte jääb katki kui Tõnu ärkab suitsulõhna peale üles. Tõnu jutustas Marile loo kuidas ta ema alati arvas et nende suguseltsis pole ükski karvane, sellepärast oleme kõik vaesed, temast pidi saama aga rikas mees. Kuid ei saand. Vahepeal läks jutt teistele rikastele meestele ja Tõnu rääkis kuidas Jaan Mäeküla piimad poolmuidu endale sai, osalt sellepärast et ta elab mõisale kõige lähemal.
sirge kõver laineline krussis spiraalne Karvade kuju oleneb loomaliigist ja tõust ning karva asukohast naha eri piirkondadel. 33 Enamikel loomadest (välja arvatud lammas, inimene ja mõned spetsiaalselt aretatud loomatõud) koosneb karvkate kahte liiki karvadest : pikemad, jämedamad ja hõredamalt asetsevad okaskarvad ning lühemad, peenemad, sirged ning hästi vetruvad. Nad annavad karvkattele tugevuse. Aluskarvad on tavaliselt lainelised või krussis, nad annavad karvkattele soojapidavuse. Nahkade liigid. Nahkasid liigitatakse: 1. Loomade suuruse järgi suureks (lehma-, pulli-, härja-, hobuse-, ka seanahk) ning väikesteks (kitse-, lamba-, vasika- ja varsanahk). Väikesed nahad on õhemad ja ühtlasema paksusega. Suured nahad on turja piirkonnas tihti väga paksud ning neid on seetõttu ka raske kasutada ja parkida. 2. Parkimisviisi järgi jagatakse nahad
marrasknahaks, 2. paksemat, sidekoelist, villkarvajuuri sisaldavat kihti nimetatakse pärisnahaks ehk dermiseks (ka kuutiseks). 3. kohevalt seostunud, rasvarakke sisaldavat sidekoelist kihti nimetatakse alusnahaks ehk subkuutiseks. (K. Jaama, 1984) Ehitus Nahk on organismi pealmine kate, mis kaitseb organismi keskkonna väliste tegurite eest. Kõikide elusorganismide nahk koosneb nahakoest ja karvkattest. Karusnaha kvaliteedi hindamisel pööratakse tähelepanu karvkattele ja naha mälvapoolele. Nahk jaotatakse mõtteliselt osadeks, millest tähtsamad on pea- ja seljaosa, vähemtähtsad on pea, kael, puusade piirkond, käpad ja saba. EPIDERMIS on naha kõige pealmine, välimine kiht. See kujutab endast mitmekihilist lameepiteelkihti. Epiteelkiht kaitseb organismi vee, keemiliste ainete ja bakterite eest. Seetõttu tuleb nahkade kuivatamist ja soolamist teha naha alumiste kudede poolt. Nendel karusnahkadel, milledel on rikkalik karvkate, on epidermis väga õhuke
annaabi.ee 
