Emased hoolitsevad järglaste eest vähemalt kaks aastat ning selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Kõik karud on võimelised endale koopaid uuristama, kuid harilikult jäävad seal pikemaks ajaks unne vaid tiined emased. Novembris või detsembris sündivad pojad kaaluvad 450-900 grammi ning on rotisuurused. Nad sünnivad ilma karvata, pimedate ja kurtidena. Kui nad esimest korda märtsi ja aprilli vahel koopast välja tulevad, on nad kasvanud juba kassisuurusteks. Kasutatud internetileht: et.wikipedia.org
Jääkarude paaritumisaeg langeb peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Oktoobris novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Samal ajal sünnivad ka pojad, ema ise aga hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Sündides on pojad 450 kuni 900 g kaaluvad rotisuusused karvata, pimedad ja kurdid. Umbes kolmekuustena läheb ema poegadega esimest korda jahile. Kas tead, et... · Jääkarudel pole vaja juua, kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust. · Jääkarud võivad joosta kuni 40 km/h. · Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 km kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid.
Isasjääkarud läbivad emaste otsinguil pikki vahemaid. Emased hoolitsevad oma järglaste eest vähemalt 2 aastat ja selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokku kuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Kõikidel karudel on võimalik endale koopaid uuristada, kuid tavaliselt jäävad sinna pikemaks ajaks unne tiined emased. Novembris või detsembris sünnivad pojad, kes kaaluvad 450-900 grammi. Sündides on nad rotisuurused, ilma karvata, pimedad ja kurdid. Nad väljuvad koobastest esimest korda märtsi ja aprilli vahel. Siis on jääkaru pojad juba kasvanud kassi suurusteks. Kas sa teadsid , et ... · Jääkarudel pole tarvis juua. Kogu vajaliku vedeliku saavad nad toidust. · Jääkarud võivad ujuda 100 kilomeetrit peatumata. · Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 km kauguselt.
Emased hoolitsevad järglaste eest vähemalt kaks aastat ning selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Kõik karud on võimelised endale koopaid uuristama, kuid harilikult jäävad seal pikemaks ajaks unne vaid tiinsed emased. Novembris või detsembris sündivad pojad kaaluvad 450–900 grammi ning on rotisuurused. Nad sünnivad ilma karvata, pimedate ja kurtidena. Kui nad esimest korda märtsi ja aprilli vahel koopast välja tulevad, on nad kasvanud juba kassisuurusteks. (1) 5 5. Elupaik Jääkaru leidub arktilises vöötmes ja sellega külgnevatel maa-aladel kuni Newfoundlandi saareni. Kuna selles piirkonnas on vähe inimtegevust, on ta kiskjatest kõige paiksem loom
Väljaspool paaritumisperioodi on nad eraklikud loomad, kuid sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Oktoobris-novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Samal ajal sünnivad ka pojad, ema ise aga hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Sündides on pojad 450 kuni 900 g kaaluvad rotisuusused karvata, pimedad ja kurdid. Umbes kolmekuustena läheb ema poegadega esimest korda jahile. Jääkarupojad mängivad panju, see teeb nad tugevaks ja osavaks. Toitumine Hülged on jääkarude põhitoiduks. Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Kui jahusaagid on head, siis söövad nad ainult
nahaosaga, mis on samamoodi täielikult kaetud karvadega. Need väljaulatuvad eendid (nahaosad) avavad ja sulgevad kuulmisteid. Tihe, musta värvi, siidine karvkatte on lühikese karvastikuga ja väga pehme ning kattab kogu mullamutti keha välja arvatud tema käpakesed, koonu otsake ja saba. Saba karvakesed täidavad mutil kompimisfunktsioonil suurt osa, tänu millele mutt saab oma tunnelites liikuda taguots ees st. tagurpidi. Paljad st. karvata osad on naha värvi. Mutt omab suurel määral teravaid tundeid. Eriti arenenud on tal haistmine, mille abil ta hangib enesele toitu ja orienteerub oma eriskummalistes käikudes. Teravalõpuline, liikuv nina abistab mutti samamoodi kompimisel. Seda võib märgata eriti siis, kui mutt väljub õigetpidi oma käigust, tuleb nina ees maapinnale ja hakkab otsima kohta kus edasi kaevata; ta liigutab oma ninakest väga väledalt otsides siit-sealt pinnst st. mulda taga.
annaabi.ee 
