Toores toit. On väga ohtlik, eriti punane liha, linnuliha, töötlemata piim, munad ja koorikloomad. Toorest toitu tuleks alati hoida lahus kõrge riskiastmega toidust. Kaja Rahu 16 Toidumürgistust põhjustavate bakterite allikad (3) Putukad. Kärbsed ja tarakanid kujutavad suuremat ohtu oma toitumisharjumuste ning kohtade tõttu , kus nad käivad. Kärbsed kõnnivad sageli väljaheidetel, kus nad koguvad oma karvastele jalgadele suure hulga baktereid. Kaja Rahu 17 Toidumürgistust põhjustavate bakterite allikad (4) Närilised. Nii rotid kui ka hiired võivad saastada toitu väljaheidete, uriini ja karvadega ning seda närides Kaja Rahu 18 Toidumürgistust põhjustavate bakterite allikad (5) Tolm. Alati leidub suurel hulgal baktereid tolmus ja õhus
Võite vaid arvata, kuidas tema sellele reageeris. Leebelt öeldes oli ta tige. Minul polnud sellest tegelikult sooja ega külma ning ronisin tagasi riiulile. Uks avanes ja üllatunud näoga mamma Malle tervitas viisakalt postimeest. Viimane oli alles shokis ning ei suutnud sama viisakalt vastata, vaid ulatas mammale automaatselt suure ümbriku, mille eest ka allkirja nõudis. Kui mamma oli alla kirjutanud, tegi postiljon lõpuks suu lahti ja see, mis sealt tuli, ei olnud minu karvastele kõrvakestele just meeldiv. ,,Kas te ka teate, kui kasvatamatu kass teil on, proua Malle?" ,,Ei, ei tea. Millega ta siis jällegi hakkama on saanud?"küsis mammake üpriski huvitatud häälel. ,,Hull loom hüppas mulle otse kui taevast pähe ja küünistas nii, mis hirmus," liialdas kirjatooja. Selle peale jäi mamma korraks tõsiseks, siis aga turtsatas ja natukese aja pärast lasi juba naerul kajada. Saades aru, et see postimehele kohe mitte meelt mööda pole, otsustas ta
paksud jääkihid.Jääaegu põhjustasid kliimamuutused kogu Maal.Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti:Päikese kiirguse nõrgemise,Maa pooluste asukoha muutumise,mitmesuguste protsessidega atmosfääris ja teste loodusnaähtustega . Weichseli jääaja esimesel poolel veel mandrijää Eestini ei ulatunud ning 35000— 30000 aastat tagasi oli siinne kliima veel sobiv karvastele mammutitele, kelle luid ja hambaid on Eestist leitud. Umbes samal ajal, kuni 40000 aastat tagasi, jõudsid esimesed tänapäeva inimesed — Homo sapiens'id — Aafrikast Euroopasse. Ka need varased tänapäeva inimesed ehk kromanjoonlased võisid sel ajal Eestisse välja jõuda. 2. Esimesed inimesed Eestis 10000 eKr
Sügavkülmutatud toitude, eriti sügavkülmutatud linnuliha sulamisvedelikul ei tohi lasta saastada lappe, kõrge riskiastmega toite ega nende puhul kasutatavaid seadmeid. 3. Putukad. Mitmed putukad võivad edastada toidumürgistust tekitavaid baktereid toidule. Kärbsed ja tarakanid kujutavad suurimat ohtu oma toitumisharjumuste ning kohtade tõttu, kus nad käivad. Kärbsed maanduvad sageli looma välja- heidetel, kust nad koguvad oma karvastele kehadele suure hulga baktereid. Lisaks roojavad ja oksendavad nad söömise ajal oma eelnevalt söödud road tagasi toidule. Putukamürkide hooletu kasutamine võib põhjustada surnud putu- kate sattumise toitu. Tarakanid elavad sageli kanalisatsioonitorudes ning toitu- vad tavaliselt nakkuslikest jääkainetest. Nad peituvad toiduruumide kõige ligi- pääsmatumatesse kohtadesse ning võivad kanda toidumürgistust tekitavaid orga-
pikkamisi edasi. Eestis on oma areaali läänepiiril, esinedes rohkem maa kesk- ja idaosa 34 soodes ja rabaservades ning puududes Lääne-Eestis ja saartel. Üldareaal Euraasia ja Põhja- Ameerika põhjaosa turvasmuldadel. Perekond kail (Ledum L.) [lédum] Ledon, ledos tähendab kreeka keeles villa (ilmselt vihje viltjalt karvastele lehtedele). Perekonda kuuluvad igihaljad mükotroofsed kääbuspõõsad, vahelduvate nahkjate, näärme-karvaste terveservaliste lihtlehtedega. Õied viietised, peentel õieraagudel, sarikpöörisjates õisikutes, tugevasti lõhnavad, 5-10 tolmukaga, valged, vili paljuseemneline, viiepesaline kupar. Seeme kilejate lennutiibadega, väga väike. Perekonnas kümmekond (8) liiki, millised kasvavad põhjapoolkera arktilises ja parasvöötmes.
('Stserbinka 1'); 'Bogatõrskaja', 'Maljutka'; 'Aromatnaja'; 'Oranzevaja'; 'Obilnaja'; 'Zolotistaja'; 'Tsuiskaja'; 'Prevoshodnaja'; 'Velikan'; 'Samorodok'; 'Jantarnaja'; 'Sibirskaja'; 'Obskaja' jpt. 39. Eestis kasvavad tähtsamad puhmad; perekonnad sookail, küüvits, hanevits, kanarbik, leesikas, mustikas (ka pohl, sinikas) ja jõhvikas Perekond kail (Ledum L.) Ledon, ledos tähendab kreeka keeles villa (ilmselt vihje viltjalt karvastele lehtedele). Perekonda kuuluvad igihaljad mükotroofsed kääbuspõõsad, vahelduvate nahkjate, näärme-karvaste terveservaliste lihtlehtedega. Õied viietised, peentel õieraagudel, sarikpöörisjates õisikutes, tugevasti lõhnavad, 5-10 tolmukaga, valged, vili paljuseemneline, viiepesaline kupar. Seeme kilejate lennutiibadega, väga väike. Perekonnas kümmekond (8) liiki, millised kasvavad põhjapoolkera arktilises ja parasvöötmes.