Tegu on ilmselgelt psühholoogilise häirega, kus inimene lihtsalt krutib või tõmbab endal juukseid peast. See haigus esineb tavaliselt koos Rapuntsli sündroomiga (Rapuntseli sündroom ehk trihhofaagia on haiglane kirg oma juukseid süüa). Need seisundid võivad esineda ka eraldi, kuid pahatihti on nad koos. Mõnikord ei piirduta ainult juustega, vaid kisutakse välja ka ripsmeid, kulme, käe- ja jalakarvu, kubemekarvu, kaenlaaluse karvu jne. Karvad tõmmatakse välja koos karvasibulaga. Piirkond, kust juuksed on välja tõmmatud, on ebamäärase kujuga. Kuidas ravida ? Nii Rapuntseli sündroom kui trihhotillomaania on sundkäitumisel põhinev haigus, mida saab ravida eelkõige psühholoog või psühhiaater. Algpõhjustena on välja toodud stressi, depressiooni, lapsepõlvetraumasid, seksuaalsest ärakasutamist ja muud sarnast. http ://www.google.ee/search?q=trihhotillomaania&hl=et&tbo=d&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=gIgbU http://www.google.ee/search
eemaldada kirurgiliselt. Tegu on ilmselgelt psühholoogilise häirega, kus inimene lihtsalt krutib või tõmbab endal juukseid peast ja sööb ära. Sellist juuste peast kiskumist kutsutakse trihhotillomaaniaks. Need seisundid võivad esineda ka eraldi, kuid pahatihti on nad koos. Mõnikord ei piirduta ainult juustega, vaid kisutakse välja ka ripsmeid, kulme, käe- ja jalakarvu, kubemekarvu, kaenlaaluse karvu jne. Karvad tõmmatakse välja koos karvasibulaga. Piirkond, kust juuksed on välja tõmmatud, on ebamäärase kujuga. Tõsisemate seisundite puhul on võimalik, et välja on kisutud lausa 80 protsenti juustest. Kõige tõenäosemalt on ohustatud puberteedi- ja noorukieas tüdrukud, kuid seisundit on diagnoositud ka näiteks alla aastasel lapsel. Sellises seisundis inimene ei suuda vastu seista kiusatusele ehk impulsile juuksekarvu välja kitkuda. Kitkumisele eelneb pingetõus ja järgneb kergendus ning rahulolutunne teo ajal.
närvid. 43. Karvad. Karvad on epidermise tekised, millede nahasisesed osad (juured) moodustavad karvafolliikuli. Karvarood – scapus pili – üle naha pinna ulatuv karvaosa. Karvajuur – radix pili – naha sees paiknev karvaosa. Karvafollikul – folliculus pili – karvajuut ümbritsev kate, mis koosneb 3 osast: * sisemine epiteliaalne juuretupp * välimine epiteliaalne juuretupp * sidekoeline juuretupp (karvapaun – bursa pili). Karvajuur lõppeb karvasibulaga (bulbus pili), millesse tungib sidekoeline karvapapill. Rasunäärmed avanevad karvafolliikulisse ning rasunäärme alla jäävad ka karvapüstitajalihased, mis kinnituvad karvafollikulile. Folliikulis paiknevad ka melanotsüüdid, mis määravad karva värvuse. 44. Meeleorganite üldine iseloomustus. Meeleorganid on nägemisorgan, haistmisorgan, kuulmisorgan, maitsmisorgan , tasakaaluorgan ja kompimisorgan. Kohastunud ärrituste vastvõtmiseks väliskeskkonnast, et hankida infot.
Karvafolliikuli epiteliaalne juuretupp, mis ümbritseb karva, jaguneb sisemiseks ja välimiseks juuretupeks Sisemise juuretupe moodustavad kolm kihti: tupekutiikul, sõmerjas ja kahkjas epiteelikiht Välimine juuretupp vastab oma ehituselt epidermise kahele alumisele kihile, koosnedes oga- ja basaalkihist Karvafolliikuli välimise osa moodustab sidekoeline karvapaun Karvajuur lõpeb laienenud karvasibulaga, mille keskele ulatub sidekoeline karvapapill Karvafolliikulite ülaosas avanevad rasunäärmete juhad Iga karvafolliikuli basaalsele osale kinnitub silelihaskoeline karvapüstitajalihas MEELEORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Spetsialiseerunud stuktuurid, mis aitavad loomal adapteeruda pidevalt muutuvatele välis- ja sisekeskkonna tingimustele Reageerivad füüsikalistele (valgus, heli, temperatuurimuutused, mehaanilised mõjutused) või keemilistele teguritele
annaabi.ee 
