saaniga seotud rahvapärased nimed. Vähem märgatavad on keskmise teelehe lehed, mis kasvavad harilikult mitmete kõrreliste ja jumikate varjus. Kuid ka nende järgi on taime hea ära tunda. Keskmisel teelehel on nad karvasemad kui ühelgi teisel meie teelehel. Need on ühtlaselt kaetud väikeste harjasjate karvadega, mistõttu leht tundub käega katsudes isegi veidi kare. Ka labast tunduvalt lühem lai leheroots on karvane. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid
) Tänapäevased liigid on põlvnenud varasematest, tõendid: kivistised, sarnasused organismide ehituses, lootelises arengus, rudimendid, liikide sarnane DNA ja kehavalgud. 11. Kuidas erineb inimene oma eellastest? Too igaühe kohta 1 erinevus! Pane nime taha number, mis näitab liikide tekkimise järjekorda, alusta kõige vanemast! Homo habilis- nad olid osavamad, küürakamad, karvasemad. Australopiteek- need olid ahvinimesed, madalad, karvased, nagu gorillad. Homo erectusest- juba püstine inimene, aga rohkem ahvilaadne, mitte nii tark ja karvasem. 12. Kuna tekkis Maa? Aastaarv. 13. Kuna ja kus tekkisid esimesed elusolendid?Aastaarv. 14. Kes on inimahvid? Nimeta 2 liiki. 15. Võrdle inimest ja inimahvi. Kirjuta 3 erinevust ja 3 sarnasust. 16. Kust ja kuna sai inimkond alguse? 17. Iseloomusta vanaaegkonda. (Taimed, loomad, kliima- vähemalt 4 korrektset lauset). 18
seenhaigused Närbumistõbi Viirushaigused Haige taim eemaldada Levinumad kahjurid:punane kedriklest, maasikalest, maasika õielõikaja, maasikalehemardikas, maasika närbuss, harilik vahustaja ja teod Esinemist kahandab külvikord ja terve istutusmaterjali valik Soovitatavalt peetakse ühte maasikapõldu kaks kuni neli koristusaastat. Kahjurid Maasikalestad Kahjustavad noori lehti Lehed muutuvad pruunikaks Leherootsud lühenevad,tavalisemast karvasemad Õiealgmed ei moodustu Järgmise aasta saak väiksem Vältimiseks: terved istikud, asukoha vahetus Pritsimisaeg : kahjurite ilmumisel,peale saagi koristamist (preparaat Neemazal,Vertimec) Maasika-lehemardikad Kahju siis kui neid palju Täiskasvanud uuristavad käike ja auke Tõugud ja valmikud kahjustavad õisi/tooreid marju Taimed varakevadel katta putukavõrguga (kui mardikad ei talvitu taimede vahel) Tõrje õiepungade ilmumisel, tõrje enne
Info levib populatsioonilt populatsioonile, rahvalt rahvale, kultuurilt kultuurile Milliste teguritega seletatakse inimese evolutsiooni? Kahejalgsuse ja omnivooruse kujunemine, infovahetuse paranemine Kuidas võiks toimuda inimese evolutsioon? Kõrgelt arenenud tehnika laseb meil uurida maailma paremini ja lähedamalt ja võib eeldada, et pidevalt end harides suudab inimene varsti suuremat osa oma ajust kasutada Iseloomusta maal elanud inimese eellasi Kormanjoonlased olid karvasemad, kuid suutsid juba maalida näiteks, nägid maailma juba pisut teisiti Neandertali inimene oli jässaka kehaga, tugeva lihastikuga ja nüüdisinimesest suurema ajukoljuga Lamarcki/Darwini seisukohad Lamarcki meelest tekkis elu Maal isetärkamise teel ja on pidevas kuid aeglases arengus. Samasuunaliste mõjutegurite kestval toimel mingil alal tekib uus liik. Näiteks kaelkirjaku kael on pideva venitamise tõttu pikk
peale istutamist, kuid hilisemalt ei avaldanud see taimedele probleeme. Kokkuvõte eksperimendist · Kalajäänustel võib olla suur väärtus toitainete andmisel taimedele. · Kasutamine peale taime väljatulekut võib olla kasulik või katastroofiline. · Tuleb arvestada lehe tüübiga, jäänused voolavad kiiresti maha lehtedelt mis on kaetud vahaga ja on saagile kasulikud. Samas võivad nad tappa tomatid ,millel on pehememad ja karvasemad lehed. 4. Soovitused kalajäänuste kasutamisel saagi kasvatamiseks. 1. Tee kindlaks kas on seaduslikke probleeme, mis on seotud kalajäätmete kasutamisega! 2. Uuri pinnase toitainete taset. Selles võib olla piisavalt N,P ja K, et toetada saagi kasvu. Sellisel juhul tuleb kasutada vähem kalajäätmeid! 3. Tee kindlaks ,milliseid toitaineid on vaja, et kasvatada seda saaki! 4. Tee kindlaks kalajäätmete toitainete sisaldus! 5
Seejärel noorloomad iseseisvuvad. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3--4 aastat, rekordiliselt isegi 13 aasta vanuseks. Poegadel puudub pesa ja nad muutuvad kähku iseseisvaks. Valgejänes leiab oma peamise toidu metsast. Suvel on tema tähtsamaks toiduks rohttaimed, talvel haava, paju, pihlaka ja teiste puude koor. Talvel kraabib ta endale lume alt ka pohlalehti ja mustikavarsi ning muid metsataimi. Valgejänese käpad on laiemad ja karvasemad kui halljänesel. Need hoiavad teda lumepinnal umbes nii, nagu laiad suusad inimest. Et valgejänes on ka meie metsades kiiremaid jooksjaid (suudab joosta 50 km/h), ei suuda kiskjad teda lumel pikalt jälitades kergesti püüda. Talvel õnnestub neil teda tabada vaid lähedase maa pealt äkilise sööstuga üllatades. Rahvapäraseid nimetusi: haavikuemand, haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg, kikk-kõrv. 4
(Marjaraamat, 2006) 2.2 Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Kuid vahel aetakse ta segamini kahe teise maasikaliigiga. Nendeks on muulukas ja kõrge maasikas. Muuluka viljadel on tupplehed tihedalt ümber, maasikal aga sellest eemalehoiduvad, ka on muuluka mari lapikum ning teise maitsega. Kõrge maasikas on aga suurekasvulisem, viljadki on suuremad ja lehed ning varred palju karvasemad. Metsmaasika kirgaspunased, aromaatsed ja maitsvad marjad sisaldavad suurel hulgal inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Maasika seemned sisaldavad hiniinisarnast mõruainet fragariamiini, mis tekitab mõnel inimesele nahalöövet. Selle vältimiseks tuleb maasikaid süüa piima või koorega. Viimased neutraliseerivad fragariamiini toimet. Samal eesmärgil soovitatakse maasikahooajal süüa mett. Metsmaasikad on kõige sobivamad keediste ja dzemmide valmistamiseks.
Sisaldab arvestataval määral parkaineid. 25 Harilik pärn niinepuu, lõhmus, pähn, jalakas Pärnapuu on kõigile hästi tuntud, ehkki harilik pärn ei olegi võib-olla linnahaljastuses kõige harilikum. Tema asemel võib sagedamini kohata suurelehist pärna. Nii nagu nimigi ütleb on viimasel lehed mõnevõrra suuremad, samuti on lehed ning eriti leheroots palju karvasemad. Kuid õisi kannavad nad mõlemad väga kauneid ja väärtuslikke ning puit ja koor on ka ühesuguste omadustega. Siiski on vahest huvitav teada, et ka õitsemise aja järgi saab neil vahet teha: harilik pärn puhkeb kuldkollastesse ja meelitavalt lõhnavatesse õitesse nädal või paar hiljem. Ka peale õitsemist ei ole neil raske vahet teha, sest harilikul pärnal on viljad peaaegu siledad, suurelehisel aga omapäraste kõrgete ribidega.
annaabi.ee 
