mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust ○ lihaskude - kokkutõmbevõimalistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine ○ sidekude - palju rakuvaheainet sisalvad kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks ● Mikrotuubulid - koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu. Esineb rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes. ● Tsentrosoom - koosneb kahest tsentrioolist. Nende vahel moodustavad kääviniidid, mis osalevad raku pooldumisel ● Lüsosoom - membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad ensüüme. Ensüümid lõhustavad rakkudesse transporditud toitaineid, jääkprodute ja surnud rakuorganelle ● Mitokonder - koosnevad siledast välismembraanist ja kurrulisest sisemembraanist. Toimub rakuhingamine.
Lüsosoom- membraaniga ümbritsetud rakuorganellid/ põiekesed, mis sisaldavad ensüüme, ensüümid lõhustavad rakkudesse transporditud toitaineid, jääkprodukte ja surnud rakuorganelle, võõra orgaanilise aine lagundamine Tsentrosoom- loomses rakus koosneb kahest tsentroolist, nende vahel moodustuvd kääviniidid, mis osalevad raku pooldumisel Mikrotuubulid- koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu, esineb ka rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes Mitokonder- sile välismembraan ja kurruline sisememembraan- kahekordne membraan, toimub rakuhingamine ja nendel on oma pärilikkusaine, toimub rakule vajaliku energia sünteesimine e. rakkude varustamine energiaga Fosfolipiidid- fisfaatrühma sisaldavad lipiidid, mis moodustavad bioloogilisi membraane Passiivne transport- aineosakeste liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat Difusioon- aineosakeste liikumine kõrgema konsentratsiooniga piirkonnast madalama
● Pinotsütoos - vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Ribosoomid - sünteesitakse valke, ning mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad samuti ribosoome. Ehitus:väiksed kaheosalised, mis koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Mikrotuubulid - koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu. Neid esineb ka rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes. Mitokonder - Neis toimub rakuhingamine ja nendel on oma pärilikkusaine ja ribosoomid, nad sünteesivad mõned endale vajalikud valgud ise. Paljunevad pooldudes. Ülesanne:rakkude varustamine energiaga. Ehitus:kaks membraani (sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan). Ümara kujuga. Tsütoplasmavõrgustik - membraanidest torukeste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine, täidab suurema osa rakust ja on ühenduses päristuumsete rakkude tuumamembraaniga.
On mikroskoopiliste mõõdetega, kuigi jäävad mõnikord pärast pooldumist kokku ja moodustavad kogumikke, on üherakulised. Neid elab peaaegu igas elukeskkonnas On enamasti ümbritsetud ühe rakumembraaniga, koosneb valkudest ja lipiididest. Kest koosneb polüsahhariididest, ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul kasvada. Täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, kest võib olla kaetud karvakeste või viburitega. Viburites ja karvakestes pole mikrotuubuleid. Karvakeste abil kinnitub bakter kasvuks pinnale, vibureid kasutab liikumiseks. Mõnel bakteril eritab kest limakapsli Mitmed bakterid võivad olla ohtlikud e patogeensed, sest põhjustavad tervisehäireid, kuna eritavad väliskeskkonda mürke bakteritoksiine. Bakteri rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngaskromosoom (koosneb ühest DNA molekulist ja tal pole vabu otsi). Kõikidel bakteritel on üks kromosoom. Enne bakteri
ümarkotikese tähnidel.Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine,külgmine-on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Poolringkanaleid täidab endolümf.Kuna kanalid on kolmes tasandis,tekib nendes eri suunades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine,millele reageerivad sensorrakud. Sensoriraku peal on karvakesed,selle pärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakestes eristatakse stereotsiile (igal retseptorrrakul 60-80) ja kinotsiile (igal retseptorrakul üksainus). 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku · Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Haistmismeele sensorid-haistimisrakud-paiknevad ninaõõnes haistimisregioonis,ninaõõnes,ülemise ninakabriku servas..
Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine,külgmine-on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Poolringkanaleid täidab endolümf.Kuna kanalid on kolmes tasandis,tekib nendes eri suunades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine,millele reageerivad sensorrakud. Sensoriraku peal on karvakesed,selle pärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakestes eristatakse stereotsiile (igal retseptorrrakul 60-80) ja kinotsiile (igal retseptorrakul üksainus). 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku · Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Haistmismeele sensorid-haistimisrakud-paiknevad ninaõõnes haistimisregioonis,ninaõõnes,ülemise ninakabriku servas.. Haistimsrakud on primaarsed biopolaarsed meelerakud,mille tsentraalne
Meeleepiteeli pinda katab sültjas mass. Tähnielundites sisaldab sültjas mass pisikesi kaltsiidikristalle ning kannab nimetust otoliitmembraan. Poolringkanalites on sültjas mass lehekesekujulisena nn kuppel. Meeleepiteelis esineb kahte tüüpi retseptoreid, mis on morfoloogiliselt erinevad, kuid füsioloogilistelt omadustelt väga sarnased. Mõlemat tüüpi rakkude pinnal on mikroskoopilised peened karvakesed (ciliae) ja sellepärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakestes eristatakse stereotsiile (igal retseptorrrakul 60-80) ja kinotsiile (igal retseptorrakul üksainus). Retseptorid on sekundaarsed närvirakud, see tähendab, et neil puuduvad omad närvirakujätked. Retseptorrakkudel lõpevad nii aferentsed kui eferentsed närvikiud. Aferentsed närvikiud (moodustavad nervus vestibularis`e) edastavad informatsiooni kesknärvisüsteemi. Eferentsed kiud muudavad retseptorite tundlikkust, selle mõju tähendus aga ei ole veel selge.
annaabi.ee 
