See on taimel putukate püüdmiseks. Kes siis ei teaks, et huulheinad on meie looduse ühed huvitavamad taimed, sest nad on osaliselt loomtoidulised. Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavad. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja leht ootab uut toitu. KOKKUVÕTE Referaati tehes sain teada, et rabataimed on väga huvitavad. Näiteks turba sammal, mis võib imeda endasse kümme kuni 20 korda rohkem vett kui ta ise kaalub. Ka huulhein osutus põnevaks taimeks, kuna ta püüab oma limaga alla kahe millimeetriseid putukaid.
Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavaid. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja Ümaralehine huulhein leht ootab uut toitu. (Drosera rotundifolia) Putukate püüdmiseks on neil lehtede servas kuni 6 mm pikkused karvad. Kui
Viljakehad: esinevad paljudel vanematel tallustel Substraat: lehtpuude koor. Väga sage kogu Eestis. Hariliku ripssambliku üleni hall tallus on algul lehtjas, vaid nõrgalt substraadile kinnituv ja kohev, mistõttu vananedes võib muutuda peaaegu põõsasjaks; hõlmad on lamedad, pikad ja suhteliselt peenikesed (kuni 6 mm laiad), kergelt harunevad, tipuosas tõusvad. Liik on kergesti äratuntav tänu hõlmaservi ääristavatele pikkadele peenikestele karvakestele e ripsmetele, mille järgi ta on saanudki oma nime (cilium lad k - ripse). Vanemate talluste pinnal leidub sageli viljakehi (2-6 mm), mille kettakujuline keskosa on tumepruun kuni must (tihti kaetud valkja kirmega) ja ümbritsetud peenikese halli, sageli sakilise servaga. Harilik ripssamblik kasvab enamasti lehtpu,ude (haava, saare, tamme, vahtra) tüvel või suurematel okstel nii laialehises kui ka segametsas, aga ka parkides, alleedel, taluõuedes
See on taimel putukate püüdmiseks. Kes siis ei teaks, et huulheinad on meie looduse ühed huvitavamad taimed, sest nad on osaliselt loomtoidulised. Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavaid. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja leht ootab uut toitu. 8. KOKKUVÕTE ,, Mööda õõtsuvat sood ja lagetat raba uitas üks muretu olend. Ümariku keha küljes lühikesed käed ja tillukesed jalad. Peas laiad lamedad kõrvad ja suured tumedad silmad. Selg tihedalt karvane
annaabi.ee 
