vtta. Ilvestele on iseloomulik ka lhike saba, mis on ainult 15-23, maksimaalselt 30 sentimeetrit pikk. Lhike saba on neile eluliselt vajalik. Kuna ilvesed elavad tavaliselt klma kliimaga aladel, siis pikk saba annaks ra palju hdavajalikku kehasoojust. Samuti oleks oht, et saba saaks klmavetud, sest see lohiseks lumes. Klmavetud saba tagajrjeks viks olla ilvese haigestumine ja lpuks isegi hukkumine. Enamik inimesi teab ilveseid kui suuri kasse, kellel on krvade otsas tuttid. Nendel karvakestel pole aga ainult esteetiline thtsus, neil on hoopis praktilisem funktsioon. Ilvestel arenevad krvatutid tielikult vlja 20. elukuuks. Need on 2-5 sentimeetri pikkused karvakesed, mis kasvavad elujooksul ning lpuks muutuvad halliks. Valvel olevatel ilvestel on need enamasti psti, kuid isastel ja hajameelsetel loomadel vajuvad sageli longu. Mned teadlased arvavad, et karvad edastavad infot keskkrva ning ilma nendeta ei kuuleks ilvesed pooli asju
Hinnatakse ajaga, mis kulub punetuse tekkeks (MED/h) - Doos mingi aja jooksul kogunenud energia hulk - SED Standart Erythemal Dose Ei sõltu nahatüübist Ei ole sõltuvuses naha punetuse tekkega - UV indeks väärtused alates 0-st, mida kõrgem, seda kahjulikum kiirguse tase. Kasutatakse ühiskonna teavitamiseks; - Taimede kaitsemehanismid UV kiirguse eest: UVK neelavad pigmendid (flavonoidid): taimes lehti katvatel karvakestel (sojauba) Vaha lehe pinnal (peegeldumine) DNA parandamine Kahjustunud osa vahetamine (nt. proteiinid) OSOON STRATOSFÄÄRI OSOON - 90% kogu atmosfääri osoonist - 10-50 km kõrgusel maapinnast, maksimum u. 32 km kõrgusel - Kogus sõltub tekkeprotsesside (päikesekiirguse toimel) ja lagunemisprotsesside tasakaalust - O3 kaitseb UV-kiirguse eest ja tekib UV kiirguse mõjul - Osooni lõhuvad freoonid, Cl ja F ühendid
KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad
Kuulmis-ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia 1.Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik
annaabi.ee 
