V. A. Obrutsev, ,,Sannikovi Maa" Teos räägib viie vene seikleja avastus retkest saladuslikule Sannikovi maale. Sannikovi maa on põhja jäämeres asuv väljamõeldud saar, mis asub kusgil 80 laiuskraadi juures. Seiklejad asuvad teele Sannikovi maale mööda Siberi saari. Läbi raskuste saarele pärale jõudes asutakse seda uurima. Sannikovi maal kohatakse eelajaloolisi karusi, ninasarvikuid, mammuteid, kui ka sadu aastaid varem tsukside poolt merele tõrjutud Onkilooni rahvast. Seiklejad elavad mitu kuud Onkiloonide juures. Selle aja jooksul koguvad nad andmeid eelajaloolise loomade ja Sannikovi maa kohta ja õpivad tundma Onkiloone. Samuti elavad saarel eelajaloolised ahvinimesed Vampud. Kuid Vulkaan, millest eralduv soojus on võimaldnud Sannikovi maa sooja kliima purskab ja Sannikovi maa elanikud häivenevad. Neljal seiklejal viiest õnnestub
kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis, mis muistendi järgi on Vanemuise kasutütre Juta kaitse all. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata: kotkaid kurgi, luiki väikseid laululinde. Karusi, hunte, ilveseid Kopraid, saarmaid ja minke Ma soovitan kõigil, kellel on huvi looduse vastu külastada Endla looduskaitseala. Kokkuleppel saab ka Endla metsamajas ööbida ning lõbusalt sõpradega aega veeta ning Endlas käimiseks tuleb endale varuda kindlasti terve päev, et näha võimalikult palju looduskaitseala väärtuseid.
Enamasti on karude suremus suurem suurema inimasustusega piirkondades (suurem inimtegevusest põhjustatud suremus talvine häirimine, hukkumine liikluses jmt.) 19922005 ametlike loendus ja küttimisandmete põhjal kütitakse Eestis keskmiselt 4,82% (min 2,3, max 6,9%) karupopulatsioonist. Karudes tähendab see protsent keskmiselt 29 karu aastas (min 12, max 40). Kõige intensiivsemalt kütiti karusi 1990ndate keskpaigas. Kuna karu kustutati 2004.a. seoses ELga liitumisega ulukite nimekirjast, siis vastavalt 2004.a. kütiti viimase 15 aasta kõige väiksem arv karusi. Peale seda on aastane kütitud karude hulk taastunud 2000ndate alguse tasemele (ligikaudu 25 karu/a). Nimetatud 2004.a. majandamismuutusega seoses võib praegu Eestis karu küttida kahjude vältimise eesmärgil. Praktiliselt tähendab see vaid paberimajanduse kasvu
Järgmisel hommikul murrab karu leham kui Lisete tolle ja lamba ning tallega karjas on. kitub Jürkale, Jürka läheb tapab metsas karu ühe hoobiga pähe, Lisete sanob kassipojale kellel luba antud laiba peal ringi kõndita, et meie kolmekesi võitsime karu ja surnud lehma. Küla ja Ants tutvusid juhtunuga ning otsustasid osta karunaha millega maksis kinni lehma, jäädes siis vaid karu lihaga. Siiski saavad nad igastahes uue lehma , sama kõhna, seal karusi veel ju igaksjaoks ei tasu tüsedamat anda, Jürka peab minema päevi Antsule tegema. Memm kõneleb Kase miniaga, too kurdab ämma kisa ja süüdistusi kui kassi varas, memm käsib tal las too ise tuleb siia. Memm veenab ämma ära, vannub oma hingeõnnistuse peal, et see kass ei ole tema maja pesast, kuid ämmal ikka minia üle hing kibe. PEATÜKK KOLM Kevadine tööhoog kasvab, Ants soovitab ja Jürka kuulab ning võttab sulase, jäädes ise
Leemet ehmus sellise juttu peale ja jooksis koju jättes Intsu ja Pärtlile täi koju viimise. Koju jõudes aga tabab meid veel laine draamat, sest peale lahke ema kes pakkub öökullimune on seal ka Salme ja tema pistab kohe mõnitama miks Leemet seal käib inimahivdega suhtlemas, et nad nii rõvedad. Jutu tuleb jälle karudest kui Salme teatab, et võib lasta ühel karul täi maha lüüa mille peale ema kohe valvele sattub ja rohkem selle mõmmi kohta pärima hakkab, sest nagu teada tema karusi ei usalda. Leemet ei suuda kaua oma süümepiinasi sees hoida ja nuttab emale järve ääres toimunu välja. Sama kohkunud ema leiab ja nii saabki, et onu Vootele oodatkse ära, et see oma nõu ja jõuga asjad korda seaks. Onu Vootele jõuab koju ja leiab samuti Ülgase plaani asajtuna ning koos Leemtiga lähevad nad öösel siis järve juurde. Seal Ülgas ei võtta kergelt Leemeti ja Vootele poolt tema soovide eiramist ning üksteisepoole saadetakse ähvardusi ning mõnitusi