Mina tegin oma referaadi päikesekarust. See teema on mulle väga huvipakkuv ning kindlasti ka silmaringi avardav. Selle töö peamine eesmärk on laiendada oma teadmisi selle karuliigi ning talle iseloomulike omaduste vallas. Usun, et see töö hõlbustab suuresti selle karuliigi tundmaõppimist ja tekitab nii mõnelegi tahtmise isegi mõne veidi haruldasema loomaga tutvust teha. Päikesekaru Päikesekaru ehk malai karu ehk biruang (helarctos malayanus) on karuliik, keda loetakse maailma väikseimaks karuks. Täiskasvanud isend veedab suure osa oma elust puu otsas. Ta on öise eluviisiga ning ei maga talveund. (viited 1, 3). Omadused Päikesekaru karvastik on süsimust, lühike ja läikiv. Õlgadel on tal kaks pöörist, kus kasvavad karvad igasse eri suunda. Kaela külgedel asetseb tal madal hari, mis jõuab välja rinna keskosani, moodustades kuusirbi kujulise heleda keermekoha, kus kasvavad karvad vastupidises suunas tavalisele karvakasvule
On ka teine variant,kuidas Bering suri. Alaska rannikule tagasiteel avastas Aleuutide saared ning Beringi saare, kus ta talvitudes suri skorbuuti ehk C-vitamiini puudumisest tingitud haigusesse. Aastaid ei tunnustatud Beringi avastusretkede väärtust, alles kapten James Cook tõestas Beringi vaatluste täpsust ja usaldusväärsust. Beringi nime kannab tänapäeval mitu geograafilist objekti: Beringi meri, Beringi saar, Beringi liustik ja üks karuliik. Alates 6. märtsist 2006 kannab Vitus Beringi nime ka Kamtsatka Riiklik Ülikool.
mis on eeskäpal poolteist-kaks korda pikemad kui tagakäpal, mööda kumerust mõõdetuna 8-10cm. Mütoloogia Karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel varasest paleoliitikumist alates. Soome- ugri rahvastel oli karu püha loom. Karu oli tabusõna, eesti keeles kutsuti karu näiteks mesikäpaks või metsaotiks. Paljudel Siberi rahvastel on karukultus. Karu tapmise puhul peetakse karupeiesid. Biruang ehk päikesekaru Biruang ehk päikesekaru on kõige väiksem karuliik. Nad kasvavad 1-1,4 m pikkuseks, kaaluvad 27-65 kg ning kannavad mustjaspruuni madalat karvkatet. Nende üheks iseloomulikuks tunnuseks on pinna peal asetsev valge V-kujuline joonis. Nad elavad valgusküllastes Lõuna- ja Kagu-Aasia metsades Kirde-Indiast ja Lõuna- Hiinast üle kogu piirkonna kuni Indo-Hiina, Sumatra ja Kalimantanini välja. Pärismaalased peavad seda karuliiki eriti ohtlikuks, kuna päikesekarudel on võimsad küünised ning nad on kiired, osavad ja ronivad oivaliselt
hakkasid rahvad liikuma põhja poole, jääst vabanenud alale. Liikusid kohe laiali. Sellest lähtuvalt pakkus välja keelepõõsa teooria – kohe hakkasid soomeugri hõimud liikuma laiali põhja poole ning järg-järgult toimusid teatud eraldumised, mis kujunesid omaette keeled ja rahvad. Selle teooria kohaselt liikus palju soomeugri rahvastikku Saksa ja Poola aladele. Kalev Wiiki teooriate juures oluline: leidis, et küllaltki paljud hõimud võisid omavahel keelt vahetada. Põhja jõudnud karuliik pärineb kahest refuugiumist – Ibeeria ja Ukraina refuugiumist. Karuga (ja mõne teise looma ja taime levikuga) seotud selgeimad hübriidalad Euroopas asuvad Kesk-Skandinaavias ja Kesk-Euroopas. Uuring kummutas müüdia Eesti karude Vene päritolust. Tõestasid ära, et Eesti karud pole Vene päritoluga. Need karud, kes esimestena jääaja lõpus liikuma hakkasid ja kuhugi jõudsid. Need on geneetiliselt omavahel sarnased ja seoses. Inimhõimudega võis
annaabi.ee 
