TALVEKOOPAD ON SÜGAVAL METSAS. NEED ON HOOLIKALT JA OSAVALT VALMISTATUD. KARUD KANNAVAD OMA ELAMUSSE PEHMEID JA LÕHNAVAID KUUSEOKSI. NAD TOOVAD KA NOORTE KUUSKEDE KOORT JA KUIVA SAMMALT. NENDEST SAAB MUGAVA ASEME. KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE. KÜLMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA. MIDA KANGEM ON KÜLM, SEDA SÜGAVAM ON KARUDE UNI. HILISTALVEL SÜNNIVAD EMAKARUL TILLUKESED PIMEDAD POJAD KARUPOEGADEL ON LUMEGA KAETUD KOOPAS SOE. NAD IMEVAD PIIMA JA RONIVAD SUURE TUGEVA KARUEMA SELJALE. VAHEL ON METSAS SUUR SULA. PUUD HAKKAVAD TILKUMA JA VALGED LUMEMÜTSID KUKUVAD OKSTELT ALLA. KA KARU ÄRKAB ÜLES. TA UURIB JÄRELE, KAS KEVAD POLE ÄKKI ALANUD. KARU PISTAB NINA KOOPAST VÄLJA. TA VAATAB TALVIST METSA. SIIS HEIDAB TA JÄLLE PIKALI JA PÕÕNAB KEVADENI. 4 KUI LAUSE ON ÕIGE, TEE ¨ SISSE + ¨ TALVEKOOPAD ON METSA ÄÄRES. ¨ KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE. ¨ SOOJADE ILMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA.
Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud.Karud paarituvad kesksuvel. 1.6. Areng Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Poegi imetatakse 4-5 kuu jooksul. Pojad saavad emapiima ja kasvavad kiiresti. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga koopast siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Karuema liigub koos oma poegadega kuni kaks aastat. Täielikult iseseisvuvad noored loomad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. 1.7. Ohustatus ja kaitse 15-20 aastat tagasi võis karule jahti pidada aastaringselt, kuna teda peeti kahjulikus loomaks. Mõnelpool maksti hävitamse eest isegi preemiat. Kontrollimatu jaht aga mõjus karude arvukusele halavsti. Karude säilitamise eesmärgil võetigi nad looduskaitse alla. Ainsaks vaenlaseks karule on inimene
Mõnikord kaabivad karud endale maa sisse ehtsa uru, mägedes kasutavad aga taliuinakuks kaljukoopaid ja kivilahmakate vahelisi tühemeid. Taliuinaku kestus sõltub laiuskraadist. Karupojad Karude innaaeg on kesksuvel. Tiinus kestab umbes seitse kuud. Talvel sünnitab emakaru üks kuni neil, enamasti aga kaks karvadega kaetud pimedat poega, kes kaaluvad umbes 500 g. Nägijaks saavad need 30.elupäeval ja toituvad kuni viiekuuseks saamiseni ainult emapiimast. Karuema liigub poegadega koos kaks aastat, kuid perekonna huku korral indub juba samal aastal. Karu jäsemed Karudest jääb nende elupaika suurte mõõtmete ja kaalu tõttu maha mitmesuguseid jälgi. Pehme pinnasega metsateedel pärast vihma ja veekogude savistel või liivastel kallastel on nende pikkade küünistega viievarbaliste käppade sügavad jäljed hästi märgatavad. Karu esikäpa jälg koosneb viiest varbapäka jäljendist ja ristipidi nende taga asetsevast piklikust
On ema noa alla sibul Ja taskus aspiriin. Müts peast! Las sära kuldse Toob pähe kevadvihm! Ei, kasvatuseks üldse Ei kõlba püksirihm... (L. Tungal "Marjajuur lume all" 2000) 30 KEVAD Joonistanud ja kirjutanud Kersti Linnamägi Pime ja külm talv saab ühel päeval otsa. Kevadehaldjas tuleb, sulatab oma võlukepikesega lumehanged ja äratab kevadlilled ellu. Rändlinnud kuldnokk ja lõoke saabuvad kaugelt lõunamaalt tagasi koju. Karuema ärkab koos poegadega talveunest ja tuleb koopast välja kevadet vaatama. Sipelgad ärkavad suures sipelgapesas samuti talveunest ja jooksevad mööda käike igaüks oma tööd tegema. Üks laps magab hommikul nii kaua, et haldjas peab teda äratama, sest kevadet ei tohi maha magada. Kevadel peab laps minema õue, tundma kevade lõhnu, vaatama kevade värve ja kuulama kevade hääli! 31 KEVADISED LOODUSVAATLUSED 1
5. Tobuke-Ivan- Elas kord tobuke Ivan, kellel kukkussid kõik tegemised naljakalt välja. Peremees sõitis naisega linna ja käskis Ivanil laste eest valvata ja süüa teha. Ivan ajas kõik segamini ja lapsed jooksid metsa. Ivan läks neile uksega metsa järele ja kohtas seal karu. Karu kuuldes, mida ivan tegi, hakkas naerma. Karu tahtis seda rumalukest ka oma naisele näidata. Tema rumaluses otsustasid nad teda mitte ära süüa ja jätsid nad ta enda juurde elama. Karuema saatis Ivani metsa vaarikale. Käskis kaudel ust valvata ja läks edasi lapsi otsima.Leidsid lapsed ülesse ja suundus koju. Pererahvas oli juba kodus ja nuttis. Kui nad lapsi nägid olid nad rõõmsad ja ka karu saabus uksega koju ning kõik inimesed kartsid teda kui ta tuli mööda tänavat. 28 Ott Arder Mine metsa! Illustreerinud Priit Pärn
annaabi.ee 
