HOMMIKUSÖÖK 200 g piimaga keedetud teraviljaputru 100 g marju (maasikad, mustikad, vaarikad) 200 g kakaod (200 g 3,5% piima, 1 tl kakaod, 2 tl suhkrut) LISAPALA 1 puuvili LÕUNASÖÖK lihapallid (kotlet, kala) kartulipudruga (100 g), hautatud köögivili oliiviõliga või toorsalat 1 tl õliga magustoit 200 g (leivakreem piimaga või mannavaht piimaga või kohupiimakreem kisselliga või biojogurt mustikatega) VAHEPALA 1 terakukkel või 2 täisteraküpsist 200 g keefi rit või piima
Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste püha. Joodi küünlapuna- kõrvetatud suhkruga punaseks värvitud viina. Söödi ära viimased jõulutoidud. Kõige olulistemaks toitudeks oli aga: hapukapsasupp seapeaga, hapukapsasupp põldubadega, ahjuliha, keedetud seakülg, searibi küpsetatud kartulipudruga, odratangupuder ning kruubipuder sealihaga. Ka see tähtpäev on jäänud ,,kaugeks" ning ei peeta kinni vana-aja traditsioonilistest söökidest. Vastlapäev- (liikuv püha, vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini) söömisega ei võidud vastlakommete järgi pimeda peale jääda. Enne õhtusööki mindi kindlasti sauna. Traditsiooniliseks vastlapäeva toiduks olid seajalad herne-, oa- või läätseleemega. Loodeti, et seajalgade söömine teeb sööjad
Lisa seened ja kuumuta segades veel mõni minut. Kalla peale nii palju vett, et see toiduaineid katab, lase keema tõusta. Lisa sool, kadakamarjad ja vedelad lisandid, mis lisaks põneva maitsele ka pehmendavad liha. Hautamise ajal võid leent maitsta ja lisada veel maitseandjaid. Reguleeri pliidikuumus nii, et vedeliku pind vaevalt liigub. Kuna hautamiseks kulub 1,5-2 tundi, siis lisa aeg-ajalt uut keeva vett. Hautamise lõpupoole lisa sibulad ning maitsesta hautis lõplikult. Serveeri koos kartulipudruga. Kasutatud kirjandus: www.eestitoit.ee www.karimasfood.blogspot.com www.toidutare.ee Ajakiri ,,Eesti jahimees" Raamat ,,Jahimees"
Parim kalakukko on ahjusoe, ent maitsev on see ka külmalt. Põhiliselt kasutatakse kalakukko täidisena rääbist, kuid sobivad ka väikesed ahvenad ja miks mitte muudki maitsvad kalaliigid. · Muud rahvustoidud Kõigile Soome rahvustoitudele pole nimepatenti antud või polegi seda taotletud. Lapimaal on peale puikulakartulite veel teinegi kuulus rahvusroog poronkäristys. Õhukesteks ribadeks lõigatud liha praetakse rohkes rasvas ja süüakse tavaliselt puikula'test tehtud kartulipudruga. Leipäjuusto on küpsetatud toorjuust, mida valmistatakse kõige rohkem Pohjanmaal, Lapis ja Kainuus. Seda tehakse nagu tavalist toorjuustu, kuid pistetakse pärast valmimist veel ahju ja küpsetatakse juustu pind pruunitäpiliseks. Leipäjuusto süüakse väikeste tükikestena kohvi kõrvale või magustoiduna soojendatult koos murakamoosi ja koorega. Ka lihavõttetoidule mämmi'le võiks anda nimepatendi, tegemist on sedavõrd erilise tootega.
annaabi.ee 
