Sealt edasi Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse (www.talukartul.ee). Eestisse jõudis kartul aastail 1740-1760. Kuni 1800.a. kasvatati kartulit vähesel määral mõisa aedades. Ajavahemikul 1840-1850 hakati kartulit kasvatama põldudel. Laienemine toimus kasvatuses aastatel 1850-1870. Maailma kartulipinnast üle kolmandiku paikneb Euroopas. Suuremad kartulikasvatajad on Poola, Saksamaa, Prantsusmaa ( Kartulikasvatus, J.Jõudu, Tartu). Viimastel aastatel on Eesti kartulikasvatuses toimunud mitmeid muutusi. Oluliselt on vähenenud kartuli kasvupind ja kogusaak. Välja on kujunemas suurtootjad, kes on suutelised varustama elanikkonda kõrgekvaliteedilise kartuliga. Antud etapil kasvatatakse vabariigis kartulit ainult lauakartuliks ja vähesel määral ka seemnekartuliks. Praegu puudub Eestis täielikult kartuli kasutamine tööstuslikuks otstarbeks. Avanenud on Euroopa Liidu kartuliturg
Laialdaste aretustööde tulemusena on tänapäeval maailmas üle 5500 kartulisordi. 2.3 Kartul Eestis Kartuli mugulaid kasutatakse Eestis laialdaselt toiduks ning seetõttu kasutatakse seda traditsiooniliselt „teiseks leivaks”, samuti on levinud nimetus kardulas, tuhlis, tuhvel, maaubin. Kartul jõudis Venemaa kaudu Eestisse 18. sajandi keskpaigas. Esialgu kasvatati seda vaid mõisaaedades, seejärel hakkasid talunikud oma aedades kartulit kasvatama. Märkimisväärne tõus meie kartulikasvatuses toimus 19. sajandi lõpus. 20. sajandi alguseks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20 %, ulatudes 70 tuhande hektarini. Kartuli külvipind oli kõige suurem 1949. aastal (100 000 ha) ja kogutoodang saavutas maksimumi 1953. aastal, küündides 1,45 miljoni tonnini. 2010. aastal kasvatati Eestis kartulit ligi 9000 hektaril. Kartulipõldude pindala on aastate jooksul oluliselt vähenenud, kümme aastat varem oli see 30 000 hektarit[6] ning 1990. aastate alguses 65 000 hektarit
Kartul (Solanum tuberosum) Haigused Kartuli-närbumistõbi (Fusarium oxysporum) Еnnetatav Terved haigusvaba mugulaid. Ei ole kasulik kasvatada kartul tomati kõrval ja ka mitu aastat ühel kohal. 2015 Eesti Maaülikool Agrotehnilised Suur vastupanuvõimet haigustele - Berlichingen , Detskoselskiy sortid. Viljavaheldus. Liblikõielise kasutamisega kartulikasvatuses tuleb aga olla ettevaatlik, sest liblikõielised on head peremeesorganismid haigusele.Raske muld ei ole soovitatav. Füüsikalis-mehaaniline Haigusest naktatud taimed hoolikalt välja kiskuda ja hävitada. Bioloogilised Enne istutamist mugulate söövitamine bakteripreparaati ( 2 l / t vooluhulk 30 l / m) fitosporin - m ( 0,4-0,5 kg / t ) , Bactofit ( 3-5 kg / t ) . Keemiline Maxim 025 FS Toimeaine: 25 g/l fludioksoniil
risoomidega ning orase vigastamise oht on suur. Mitmeaastaste juurumbrohtude (orashein, põldohakas, põld-piimohakas jt) puhul on efektiivsem hanijalg tööorganitega vaheltharija. Et oras vigastada ei saaks, peab külvama tavalisest laiemate reavahedega. Soovitatud on reavahet 20-22 cm. Selline vaheltharimine on mõeldav ainult väikesel kiirusel ning vajab tööorganite jälgimiseks ja nende juhtimiseks eraldi töötajat või spetsiaalset lisaseadet, et töö käiks ainult reavahedes. Kartulikasvatuses tuleks orasheina olemasolul enne pealsete tärkamist ja nende kuni 8-10 cm kasvuni intensiivselt vaheltharida ja äestada. Hilisemal ajajärgul saame töödelda ainult vaopõhju ja osaliselt vaokülgi. Väga hea äestaja on lintäke. See koosneb raamist, millele on kettidega (vastavalt vao laiusele) kinnitatud transportöörlint. Lindi külge on kinnitatud 10-12 cm pikkused äkkepulgad. Lintäke kopeerib hästi vaokuju ja töötleb kogu vao pinna läbi.
annaabi.ee 
