Laugude verevarustus on rikkalik ja pärineb a.ophthalmica harudest. 5% nahavähkidest lokaliseeruvad laugude piirkonda2. Nagu teiste kasvajate puhulgi, saab laugude kasvajaid klassifitseerida nende algkoe ning healoomulisuse/pahaloomulisuse alusel. Enamik laugude tuumoreid on kutaanse päritoluga, need jagunevad epiteliaalseteks ja melantosüütilisteks tuumoriteks. Healoomulised epiteliaalsed lesioonid, basaalrakulised kartsinoomid (basal cell carcinoma, BCC), tsüstid ja melanotsüütilised lesioonid moodustavad umbes 85% kõigist laugude tuumoritest. Kutaansed lamerakuline kartsinoom (squamous cell carcinoma, SCC) ja melanoom esinevad suhteliselt harva. Stromaalsed tuumorid esinevad veelgi harvemini. Esineb veel laugude lümfoome, hamartoome ja koristoome. 3 Etioloogia BCC ehk basalioom on kõige sagedasem pahaloomuline nahakasvaja, mis moodustab
Pahaloomulised > healoomulised 3. Lokaalne invasioon või metastaseerumine: healoomulised jäävad tekkekoha juurde. Halvaloomulised levivad, levivad erinevatesse organitesse: siirded e. metastaasid Pahaloomuliste kasvajate nimetused väljendavad kasvaja histogeneetilist päritolu; Mesenhümaalsed = sarkoomid; nimetus = koeliik + -sarkoom; N. liposarkoom, osteosarkoom, fibrosarkoom, kondrosarkoom; Epiteliaalsed = kartsinoomid; Nimetus = elund + epiteeli tüüp (adeno- või skvamoosne e. lamerakuline) + kartsinoom; N.: jämesoole adenokartsinoom; kopsu lamerakuline kartsinoom Vanus ja maliigsete kasvajate esinemissagedus Lastel: neuroblastoom, nefroblastoom (Wilms ´i tuumor), retinoblastoom, medulloblastoom; Noorukitel: pehmete kudede sarkoomid, testisevähk, lümfoblastsed lümfoomid; Vanemas eas: kartsinoomid, krooniline lümfoidne leukeemia Sugu ja maliigsete kasvajate esinemissagedus
Nad seostuvad spetsiifilistele DNA järjestustele, mis paiknevad nende geenide läheduses, mida nad reguleerivad. Kasvajate teke ja areng. Healoomulise ja pahaloomulise kasvaja erinevus. Healoomuline kasvaja lokaliseerub ühes piirkonnas (nt juhas), halvaloomulise kasvaja rakud liiguvad juhast välja. Healoomuline kasvaja ei tungi teistesse kudedesse ega anna metastaase, mis esinevad vähi korral. Vähirakkude klassifikatsioon. Kartsinoomid – vähid, mis tekivad epiteliaalsest koest Sarkoomid – vähid, mis tekivad sidekoest või lihaskoest Leukeemiad ja lümfoomid – vähid, mis tekivad valgetest vererakkudest või nende eellastest Närvisüsteemi rakkudest pärit kasvajad Kasvajarakkude klonaalne evolutsioon. Mutatsiooni tagajärjel suureneb mingi ühe raku jagunemisvõime või väheneb tõenäosus tema surmaks. Selliste rakkude järglased annavad kasvajarakkude klooni, mis on altimad uute mutatsioonide tekkeks.
• ultraviolettkiirgus põhjustab spetsiifilisi DNA lämmastikaluste muutusi. 110. Healoomulise ja pahaloomulise kasvaja erinevus. Healoomuline kasvaja ei tungi teistesse kudedesse ega anna metastaase. Tavaliselt väike ja lokaliseeritud. Vähirakud ei allu normaalselse rakkudele omasele rakujagunemise ja kasvu kontrollile ning koloniseerivad teisi kudesitd (metastaseeruvad) 111. Vähirakkude klassifikatsioon. Kartsinoomid – vähid, mis tekivad epiteliaalsest koest Sarkoomid – vähid, mis tekivad sidekoest või lihaskoest Leukeemiad ja lümfoomid – vähid, mis tekivad valgetest vererakkudest või nende eellastest Närvisüsteemi rakkudest pärit kasvajad 112. Mis on kontaktinhibitsioon? Kontaktinhibitsioon normaalsetes vs kasvajatakkudes. Kontaktinhibitsioon – rakujagunemine peatub, kui tassi pind on ühtlaselt tassil. Normaalsed rakud lõpetavad jagunemise kui tass on täis, vähirakud ei lõpeta,
annaabi.ee 
