Francisco de Goya Francisco Jose de Goya y Lucientes sündis 30. märtsil, 1746 aastal ühes väikses Hispaania provintsis. Ta oli pärit vaesest taluperest, kuid tõusis olenemata sellest Hispaania õukonnamaalijaks. Maalima hakkas juba 13-aastasena. 1773. aastal abiellus Francisco de Goya Josefa Bayeu´ ga. Noorpõlve töödest on tähtsamad kartoonid mitmesuguste olustikumaalidega, kokku 43 vaipa. 1775. aastal valiti ta kuninglikku kunstiakadeemiasse Hispaanias. Francisco de Goyast sai kuningale lähedane sõber ja elas koos kuningliku perekonnaga, teda koheldi hästi ning tal oli kõik olemas. 1784. aastal sai Francisco de Goyast isa. Ta pani oma pojale nimeks Francisco Javier Pedro. Aastal 1792 Goya haigestus raskelt. Goya küll paranes, kuid jäi kurdiks. Tänapäeval kahtlustatakse, et see oli mürgistus, mille põhjustas
Samuti jätkas ta oma anatoomiauuringuid, keskendudes inimsüdame tööle ja loote arengule. Leonardo sooritatud anatoomiauuringud ja nende tulemuste põhjal tehtud üksikasjalised joonistused olid tõenäoliselt oma aja arenenumad. Leonardo tahtis teada saada, kuidas täpselt töötab inimkeha - mitte ainult jäsemed ja siseorganid, vaid ka tunded ja emotsioonid. Ta uuris ka optikat, kivimeid ja taimi. Oma teisel Milano-perioodil maalis Leonardo vähe. Ta võttis endaga kaasa visandid ja kartoonid maalile Püha Anna ja Madonna lapsega, mille lõpetas 1510. aastal. Umbes sel ajal viis ta arvatavasti lõpule ka Madonna kaljukoopas teise variandi. Nagu kõigil suurtel kunstnikel, olid ka Leonardol ateljees oma õpilased ja abilised. Üks neist oli Francesco Melzi, ustav õpilane, kes jäi Leonardoga kuni kunstniku surmani. Leonardost oli saanud tõeline inimnäo modelleerimise meister. 1513. aastal sunniti prantsalsed Milanost lahkuma ning taas kord muutis sõda Leonardo elu
mille sündmused on edasi antud võimalikult kontsentreeritult ja kust on välja selekteeritud kõik ebaoluline. See nõudis omakorda ranget kompositsiooni kompaktsete stseenidega ning stsee¬nide täit emotsionaalsust. Üksikasjadele siin ruumi ei jätkunud. Ruumi täielikuks haaramiseks ning kaunistamiseks kavan-dati monumentaalmaalid sageli üksikutest stseenidest koosnevate tsüklitena. Koloriidilt on Rubensi kartoonid väga diskreetsed, kas pruunikates või sinistes toonides, figuurid seevastu on rubenslikult monumentaalsed. 1620-ndate aastate algul täitis Rubens kuninglikke tellimusi Prantsusmaalt. Noor kuningas Louis XIII tellis kartoonid gobe¬läänidele, mis kooti Brüsseli vaibatöökojas. Gobeläänid kujutasid sündmusi keiser Constantinuse elust. 1621. aasta det¬sembrikuus saabus tellimus Louis XIII emalt kuninganna
Taavet Päevaajad Aadama loomine(Sixtuse kabeli laefresko) 3. Raffael (Raffaello Santi) - sünd. 1483 - surnud 1520; maalikunstnik ja arhitekt; õppis oma isa ateljees ja Perugini ateljees Perugias. Õpingutel tutvus vanade ja kaasaegsete meistrite töödega, luues arvukalt madonnapilt, milles eemaldus vararenessanslikust stiilist. Pärast õpinguid asus tööle Roomas paavst Julius II teenistuses, kus ta kaunistas paavsti eluruume e. stanza'sid seina- ja laefreskodega. Peale selle visandas ta kartoonid Sixtuse kabeli 10 seinavaiba jaoks, mis kooti Brüsselis, ning maalis mõned kõige aegade kuulsaimad tahvelmaalid. Pärast Bramante surma võttis Raffael üle Peetri kiriku ehituse juhtimise. Selle kõrvalt tegeles ta ka antiiksete mälestusmärkide konserveerimisega. Arhitektina osales ka Rooma villade kavandamisel. Kunstniku hilisesse loominguperioodi kuuluvates töödes on Raffaeli osa tihti väike, sest tööde teostamine lasus tema õpilaste õlul
annaabi.ee 
