Paratamatult jäävad küsijad tihti vastuse võlgu, kuid mitte sellepärast, et neile ei tahetaks vastata, vaid kuna noorukid ei tea seda ka ise. Valikuid on palju ja nagu tihtipeale korrutatakse, siis kõik uksed on valla. Ehkki see kõlab juba nagu katkine plaat, et inimesed peaksid tegema seda, mis neid õnnelikuks teeb, ei ole kõik alati nii kerge. Nii mõnedki noored tunnevad, et ei ole mõistlik pürgida kõrgustesse, kui nagunii sellega hakkama ei saa. Kindlasti on asi taaskord ka kartlikkuses. Artur Alliksaare luuletuses ’’Olematus võiks ju ka olemata olla’’ on kirjas: ,,Me julgeme tahta (ja tahet omadagi) nii naeruväärselt vähe. Enamasti lepime lähimaga. Enamasti lepime lühimaga. Enamasti lepime tühimaga.’’ Omast kogemusest võin öelda, et ka see, kus ja millises keskkonnas on keegi üles kasvanud, mõjutab väga suuresti nende vaateid tulevikule. Elasin ja õppisin varasemalt
- Mida vähem õpetaja väljendab ärritust, viha ning,süüdistab ja karistab. Eksternaliseeritud/internaliseeritud Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest. Vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Internaliseeritud käitumisproblemid avalduvad napis suhtlemises kaaslastega, suhtlusoskuste puudulikkuses, eemaldumises oma mõttemaailmast, põhjuseta kartlikkuses, sagedastes kaebustes tervise üle ja kalduvuses depressiooni. internaliseeritud probleemide tunnused nagu ebaküpsus, hüperaktiivsus, viha, eemaletõmbunud käitumine ja negatiivne enesekontseptsioon Eksternaliseerimine ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu. Eksternaliseeritud probleemid hõlmavad sotsiaalselt ebasobivat käitumist, mis on suunatud väljapoole. Sellist tüüpi käitumine rikub sotsiaalseid norme ja on teistele inimestele
inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tajub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda enda käitumist kontollida. Afektiseisundile järgneb rahunemine, väsimus, apaatia, mida nimetatakse afektiivseks sokiks. Ärevus on emotsionaalne seisund, mida tekitavad võimalikud või tõenäoliseks hinnatud ebameeldivused ja mis väljenduvad kartuses, kartlikkuses, ärevuses, erutuses, rahutuses, hirmus. Kirg on tugev ja püsiiv tundmus, mis haarab ja valitseb inimest, avaldab tugevat mõju tema kõigile tegevustele ning väljendub mõtete, eneriga suunamises oma eemäsrgile, kire objektile. Inimese positiivset suhtumis väljendavad emotsioonid on: rahulolu, rõõm, õnnetunne, vaimustus, uhkus, tänulikkus, austus, õrnus jms Inimese negatiivset suhtumist väljendavad emotsioonid on: rahulolematus, mure, kurbus,
inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tajub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda kontrollida. · Afektiivne sokk afektiseisundile järgnev rahunemine, väsimus, apaatia. · Ärevus emotsionaalne seisund, mida tekivad võimalikud või tõenäoliseks hinnatud ebameeldivused ja mis väljenduvad kartuses, kartlikkuses, ärevuses, erutuses, rahustuses, himus. · Kirg tugev ja püsiv tundmus, mis haarab ja valitseb inimest, avaldab tugevat mõju tema kõigile tegevustele ning väljendub mõtete, energia suunamises oma eesmärgile, kire objektile. · Emotsioonide bipolaarsus emotsioonide kahepoolsus (vastandemotsioon) · Emotsioonid: o Steenilised ehk aktiivsed - nt. rõõm, teeb inimese energiliseks jne. o Asteenilised ehk passiivsed nt kurbus, teeb inimese passiivseks jne.
annaabi.ee 
