Tal läks meelest, et ta ise ei näinud sugugi parem välja. Ta pilkas Giottot, kuid Giottot ütles talle väga tabavalt vastu. Forese mõistis, et sai oma teenitud palga. Sõnum on, et kunagi ei tohiks ennast teistest paremaks pidada. PILET NR.8 1.A.H.TAMMSAARE LOOMINGU ÜLEVAADE Tammsaare loomingu saab jaotada viide loominguperioodi. I periood: Valla- ja kihelkonnakoolis valminud katsetused. Kirjutas maaeluteemalisi jutte, mis kujutasid mõisa ja küla miljööd ning võitles karskusaate eest. ,,Mäetaguse vanad", ,,Vanad ja noored", ,,Käbe-Kaarli noor naine" II periood ehk Tallinna periood: Lülitus ümber linna-ainele ja sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile. Lühijutt ,,Päästmisel", ,,Hiire pärast", jutustus ,,Rahaauk" ja ,,Lehekandja nr.17". III periood ehk üliõpilasaastate looming: Psühholoogiline impressionism, noortevahelised suhted. Tammsaare kujutab noorte inimeste kohtumisi ja vestlusi, mis muudavad nende tunde- ja mõttemaailma. Autor vaatleb noorte
analüüs ning sekkumine äärmisel vajadusel. Ka kirjanduse arengusuundade suhtes ei jäänud Tammsaare kõrvaltvaatajaks: teda on mõjutanud XIX sajandi lõpu naturalism, nooreestlaste uusromantism (impressionism) ning 20.-30. aastate kriitiline- ja psühholoogiline realism. Kirjaniku esikjutud ilmusid 1900. aastal "Postimehes". Need olid noore gümnasisti katsetused, kirjutatud XIX sajandi eesti kirjanduse vaimus, võitlesid karskusaate eest ja esitasid pilte mõisamiljööst. Küpsema tulemuseni jõudis Tammsaare naturalistlike sugemetega külaelukujutustes "Kaks paari ja üksainus" (1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Autor näitab neis külarahva armetust ja vaimuvaesust, mis väljendub mõttetutes ja kurb-koomilistes riidudes ning nürimeelses alalhoidlikkuses. Nooreestlaste otsiv vaim avaldus ka rühmitusele lähedal seisva Tammsaare loomingus.
äärmisel vajadusel. Ka kirjanduse arengusuundade suhtes ei jäänud Tammsaare kõrvaltvaatajaks: teda on mõjutanud XIX sajandi lõpu naturalism, nooreestlaste uusromantism (impressionism) ning 20.30. aastate kriitiline- ja psühholoogiline realism. Kirjaniku esikjutud ilmusid 1900. aastal "Postimehes". Need olid noore gümnasisti katsetused, kirjutatud XIX sajandi eesti kirjanduse vaimus, võitlesid karskusaate eest ja esitasid pilte mõisamiljööst. Küpsema tulemuseni jõudis Tammsaare naturalistlike sugemetega külaelukujutustes "Kaks paari ja üksainus" (1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Autor näitab neis külarahva armetust ja vaimuvaesust, mis väljendub mõttetutes ja kurb-koomilistes riidudes ning nürimeelses alalhoidlikkuses. Nooreestlaste otsiv vaim avaldus ka rühmitusele lähedal seisva Tammsaare loomingus. Jutustustes
· Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Tammsaare varasem looming Kirjaniku esikjutud ilmusid 1900. aastal "Postimehes". Need olid noore gümnasisti katsetused, kirjutatud XIX sajandi eesti kirjanduse vaimus, võitlesid karskusaate eest ja esitasid pilte mõisamiljööst. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega. Loomingu I periood · peamiselt külaainelised jutud · lühijutt "Mäetaguse vanad"- kujutab saunikute eluolu, prototüübid tema kodupaigast. Vanakesi ühendab kokkukuuluvustunne ja mõistmine. · "Käbe-Kaarel ja tema noor naine"
annaabi.ee 
