Tegevuse ümberkorraldamine Tegevuse lõpetamine 16.Milliseid karistusi saab määrata füüsilisele isikule kuriteo eest ja milliseid juriidilisele isikule? Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine 17.Mis on kuritegu? 18.Mis on väärtegu`? Väärtegu on KarSis või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 19.Mis on asjaõigus ASJAÕIGUS on omand ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Seaduses võib lisaks nendele sätestada ka muid asjaõigusi (näit. Korteriomandi- seaduses on sätestatud korteriomand) Asjaõiguse olemus - asjaõigus sisaldab norme, mis reguleerivad isikute suhet asjadesse
mittetegemine, mida oleks pidanud tegema. Eristatakse ehtsaid ja miteehtsaid tegevusdelikte. Ehtsaid delikte on üksikuid nt § 124, selle eripära on see, et kuritegu ongi juba kokreetses § tegevusetusena kirjeldatud. Kõik sellised koosseisud mis on tegevusetusena sõnastatud ning neid delikte saavad toime panna kõik inimesed. Enamasti kui räägitakse tegevusetusest siis räägitakse mitteehtsast tegevusdeliktis, need on tegelikult kõik KarSis olevad süüteokoosseisud, mis on toime pandud tegevusetuse vormis. Need koosseisud on kirja pandud tegevusena ja üldjuhul see ka nii toimub, aga neid võib toime panna ka tegevusetusega. Selliseid tegusid, mis on kirjeldatud tegevusetusega on mitteehtsad tegevusdeliktid. Erinevalt ehtsatest deliktidest, saavad mitteehtsaid toime panna vaid isikud, kellel on tegutsemiskohustus ehk grandikohustus. Üldjuhul peaks tegevusetusedelikti võimalik panna kõigil juhul,
toime panda; kaasaaitamine võib olla nii materiaalne, kui ka vaimne ehk annab soovitusi, nõudmisi, ideid jne). Selleks, et teada saada, milline norm sobib, tuleb teha 3 astmelist analüüsi: a) kas niisugune tegu, mida me praegu vaatame läbi, kas ta on kahjustav kellegi õigushüve (PS-s kirjas)?eeldame, et see tegu on KarS ja vaatame seal. Kas on ta seaduses kirjeldatud karistavana. Kirjelduse kontroll: elu juhtunu asjaolude võrdlemine KarSis kirjeldatud asjaoludega. § 199 lg 1: objektiivsed tunnused võõras vallas asi; äravõtmine (kellegi valduse murdmine) ebaseadusliku omastamise eesmärgiks a.1) Süüteokoosseisu objektiivsed (on olemas objektiivselt) tunnused: · tegu või tegevusetus; · tagajärg; · teo ja tagajärje põhjuslik ehk kausaalseos. Ka teo modaliteedid võivad olla nende tunnuste hulgas. Samuti isik, kellele kahju tekitatud oli, kui ka see isik, kes süütegu toime pani.
Rahvusparkide hulgas on ka kuulus Kuscenneti rahvuspark, mida iseloomustab eriti suur ökoloogiline struktuur. Kuscenneti park on üks vähestest puhastest niisketest aladest Türgis ning asub Marmara regiooni lõunaosas. See piirkond kuulutati rahvuspargiks 1959. aastal ning on saanud ,,Euroopa Diplomi" Euroopa Nõukogult aastatel 1981, 1985 ning 1991. Hiljuti, 2004. a, lisandus Türgi rahvusparkide hulka veel Ararati mägi Agris ning Allahüekberi mägi Karsis. Tänapäeval on Türgis 35 rahvusparki ning nende kogupindala on 797,000 hektarit. Ararati mägi Majandus Türgi dünaamiline majandus on keeruline segu tänapäevasest tööstusest ja ärist ning traditsioonilisest põllumajandussektorist, mille arvele veel 2001. aastal tuli 40% tööhõivest. Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav. Sellele vaatamata on riigil ikka veel suur roll tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides
Uue karistsseadustikuga muudeti ka kuriteo mõistet - võeti kasutusele mõiste 'süütegu'. Süüteod ise jagunevad kahte liiki - kuriteod ja väärteod. Kuriteod omakorda jagunevad esimese ja teise astme kuritegudeks, väärteod raskusastme järgi ei liigitu. Kuritegude koosseise leiame eranditult KarS'ist, väärtegude koossseise aga nii KarS'ist (väike osa) kui ka mitmetest eriseadustest. Süüteo mõistega opereeriv karistusõigus jaguneb kaheks -kuriteoga opereeriv ja KarSis paiknev kriminaalõigus ja väärteoga opereeriv väärteoõigus. Karistusõiguses on delikt süüteo sünonüümiks, võib tähendada nii kuritegu kui ka väärtegu. Teatud kontekstis võib tähendada ka süüteo koosseisu. Karistusõigus püüab süütegu määratleda nii materiaalselt kui ka formaalselt. I on kriminaaljuriidiline küsimus, mille peab lahendama seadusandja. Konkreetses ühiskonnas, konkreetses õiguskorras üldiselt omaks võetud arusaama karistava teo olemusest
Tulemuseks on see, et hälvikul muutub kergemaks vähendada või mitte märgata oma käitumise ebaõigsust. 5. tähtsamate asjaolude poole pöördumise teel s.o ma panin teo toime situatsioonis, kus olid kehtivad mitmed erinevad konfliktsed normid ja ma sain täita neist vaid ühte ning ühte täites pidin ma rikkuma teist. Siia sobib punase tule näide paremini kui vastutuse eitamise tee. KarSis kohustuste kollisioon, seos hädaseisundiga. Siin tuuakse ühiskonna nõudmised ohvriks väikese grupi nõudmistele. Vaatamata hälviku mitteallumisele domineerivale normatiivsele süsteemile, ei ole üldsegi mitte vajalik, et ta hülgaks selle süsteemi normid. Hälvik võib ennast vaadelda pigem isikuna, kes seisab dilemma ees, mis tuleb kahjuks lahendada seaduserikkumisega. Üht taolise situatsiooni aspektidest analüüsisid S. A. Stouffer ja J
annaabi.ee 
