karpkala vaid harrastuspüügi objektina. Põhja-Ameerikas ja Austraalias aga suhtutakse temasse kui tüütusse võõr liiki, mida tuleb hävitada. Euroopa suurimad karpkalatootjad on Poola, Tsehhimaa, Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa. Kui palju kasvatatakse, toodangu väärtus. Karpkala kasvatatakse maailmas 3,2 mln tonni aastas. Ligikaudu 95% toodangust tuleb Aasiast ja vaid 5% toodetakse Euroopas. Eesti Statistikaameti andmeil on kutseliste kasvanduste aastane karpkalatoodang ligikaudu 50 tonni. Kogutoodang, arvestades ka väikekalakasvatajate kasvatatud kala, võiks ulatuda 80-100 tonni piiresse. Nõuded kasvatamises. Nõuded keskkonnale: Temperatuur- taluvuse piirid 0-35 C°, kasvu jaoks optimaalne üle 20 C°, alla 15 C° toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 20 C°, 17-18 C° juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus- 2-3 mg/l talutatav; 3-4 mg/l on vajalik kasvu jaoks
lubatud püüda ilma mingisuguse piiranguta. Teda püütakse võrgu, vibude ja isegi tulirelvadega. Kuigi karpkala liha on maitsev, on just Põhja-ameerikas ja Austraalias karpkala prügikala ja keegi neid ei söö- see võib olla ka põhjus, miks ta on nii invasiivne liik. 2.3 Kasvatamise maht Karpkala kasvatatakse maailmas 3,5 mln tonni aastas. Suur osa toodangust tuleb Aasiast ja vaid 5% toodetakse Euroopas. Eestis on kutseliste kasvanduste aastane karpkalatoodang ligikaudu 60 tonni.( Joonis 6) Kogutoodang, arvestades ka väikekalakasvatajate kasvatatud kala, võiks ulatuda 80-100 tonni piiresse. Asukoht 2009 2010 Eesti 73,6 t 60,6 t Maailm 3,3mln t 3,5mln t Joonis 6. Karpkala kasvatamise hulk 2.4 Nõuded kasvatamise tingimustele Nõuded keskkonnale: Temperatuur- taluvuse piirid 0-35 C°, kasvu jaoks optimaalne üle 20 C°, alla 15 C° toitumise
Karpkala on introdutseeritud paljudesse maailma maadesse toidukalana kasvatamiseks. Mõnes piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Põhjamaades, hinnatakse karpkala vaid harrastuspüügi objektina. Põhja-Ameerikas ja Austraalias aga suhtutakse temasse kui tüütusse võõrliiki, mida tuleb hävitada. Karpkalu mürgitatakse ja maetakse maha, et tühjendada neist veekogud ja vabastada pind kohalikele liikidele. 15 Karpkalatoodang 2009.a (FAO andmetel) Ukraina Ülej. maad 1% 23% Indoneesia Vene Föder. 8% 2% Hiina 76% 16 HIINA 17 18 Perspektiivne on veekogude primaarproduktsiooni tarbiv vesiviljelus. Maailmas ongi toodangu mahult.
karpkalu kohalike tõugude karpkaladega. 1977. ja 1995. a toodi Eestisse saksa peegelkarpkala. Väheste soomuste, kõrge keha ja hea kasvu tõttu on teda kasvatatud Eestis nii puhaskultuurina kui ka erinevates ristandkombinatsioonides teiste vormidega. Eestis on suuremaid karpkalakasvandusi 5, väiksemaid, nn hobikalakasvatajaid, kes peavad karpkala oma lõbuks väikestes tiikides, võib olla isegi kuni 500. Eesti Statistikaameti andmeil on kutseliste kasvanduste aastane karpkalatoodang ligikaudu 70 tonni. Kogutoodang, arvestades ka väikekalakasvatajate kasvatatud kala, võiks ulatuda 80200 tonni piiresse. Soomuskatte varieeruvus hajuspeegelkarpkalal (ssnn) Soomuskatte pärilikkus: 1. Soomus x soomus: 100% soomus; 75% soomus + 25% hajuspeegel 2. Soomus x hajuspeegel: 100% soomus; 50% soomus + 50% hajuspeegel 3. Hajuspeegel x hajuspeegel: 100% hajuspeegel Pidamine Pidamisviisid: 1. Hobikasvatus Ekstensiivne - looduslikes tiikides ilma täiendava söötmiseta, madalal