bakterid). Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen), ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest.
organismides (vetikad, mõned seened ja bakterid). Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad Karoteenideks.( Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllideks. (Ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest.
bakterid). Karotenoidid absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, seega on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoide on üle 600 ja keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse neid kui tetraterpenoide. Struktuurilt on karotenoidid polüeensed ahelad, milles ühes või mõlemas otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen), ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest.
Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr. 2.2 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIPIIDIDE REAKTSIOONID 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on ühendite rühm, mis klassifitseeritakse kui tetraterpenoidid. Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoidid jagunevad ksantofüllideks ja karoteenideks ehk hapnikku sisaldavad ja hapnikku mittesisaldavateks. Karotenoidide ülesanded on: · Valgust absorbeerida ja edasi kanda klorofüllile. · Kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstesrakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. · Vitamiin A eelühend, mille funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine. Lisaks sellele vitamiin A tõkestadab loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni ning kaitseb silmi
resveratrool SAPONIINID KLOROFÜLL Karotenoidid Karotenoidid on saanud nime porgandi järgi (carrot). Karotenoidide alla kuulub rohkem kui 600 looduslikult esinevat taimede poolt toodetavat rasvlahustuvat pigmenti, mis jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Need annavad puu- ja köögiviljadele kollase, oranzi ja punase värvuse. Enamiku karotenoide saame toiduga puu- ja köögiviljadest. -karoteenist, -karoteenist ja -krüptoksantiinist suudab organism toota A-vitamiini. Parimad allikad: · Karoteen peamiselt oranzi värvi viljad, näiteks porgand ja erinevad puuviljad. · Lükopeen, astaksantiin peamiselt punased viljad, nagu paprika, tomat jt.
annaabi.ee 
