Jänesekapsas, maasikas, sinilill, lillakas, külmamailane, ussilakk, longus, helmikas. Laanemetsa vääriselupaigad: · Männikud ja männisegametsad. · Kuusikud ja kuusesegametsad. · Haavikud. · Teised lehtmetsad. · Laanemetsad on liigirikkad ning kaitse all olevaid taimi on suhteliselt vähe või hoopis polegi. · Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu- Eestis, Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis ning Loode-Eesti. Kasutatud kirjandus · K. Karoles "Eesti Metsad ja metsandus" · U. Valk " Eesti metsad" · http://bio.edu.ee/taimed/general/laanemet.htm · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2 · http://www.slideboom.com/presentations/49862/Laan Tänan kuulamast!
EESTI MAAÜLIKOOL Enelin Räni Loodusvarade kasutamine ja kaitse II Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral. Selle mõju globaalsele loodusressurside sh. metsade kasutamisele Juhendaja: Kalle Karoles TARTU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Rahvastik................................................................................................................ 4 Jaotumus maakeral.............................................................................................
Joonis 2. Metsast puidu kätte saadavus. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-78-09-993/EN/KS-78-09-993- EN.PDF 23 Kasutatud kirjandus 1. Larsson, S., Danell, K. (2001). Science and the Managment of Boreal Forest Biodiversity. Oslo. 2. Lamp, M. (2008). Peeti Euroopa metsakaitsekonverentsi. Eesti Mets, 1, 10-11. 3. CEPF. (2008). Põhja- ja Läänemere maad majandavad metsi säästlikult. Eesti mets, 3, 8. 4. Karoles, K. (2004). Euroopa Liit hakkab senisest tugevamini mõjutama Eesti metsandust. Eesti Mets, 2. 5. http://europa.eu/index_et.htm 6. http://www.roheline.ee/content/view/278/7/lang,et/ 7. http://infoeuropa.sliven.bg/eu_fact_sheets/policies/forestry/article_7218_et.htm 8. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=OJ:C:2009:228:0001:0001:ET:PDF 9. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-78-09-993/EN/KS-78-09- 993-EN.PDF
Autorid tänavad kõiki juhendi koostamisel osalenud nõustajaid ja konsultante: Kaili Viilma Keskkonnaamet Murel Merivee Keskkonnaamet Agu Leivits Keskkonnaamet Tõnu Talvi Keskkonnaamet Roland Müür Keskkonnaamet Taavi Tattar Keskkonnaamet Leelo Kukk Keskkonnaamet Ain Vellak Keskkonnaamet Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Marge Rammo Riigimetsa Majandamise Keskus Anu Almik Riigimetsa Majandamise Keskus Liisa Kajala Soome Metsavalitsus Kari Lahti Soome Metsavalitsus Mikael Nordström Soome Metsavalitsus Carina Wennström Soome Metsavalitsus Enrico Durbano Eco-counter Tiiu Kull Eesti Maaülikool Juhendi valmimist toetas
Kogumik sisaldab materjale metsaressursist, metsapoliitikast ningõigusaktidest, era- ja riigimetsade majandamisest, metsade bioloogilisest mitmekesisusest ning kaitsest, metsatööstusest ja metsatoodete kaubandusest, jahindusest, metsateadusest ning -haridusest. Kindlasti on säästva arengu printsiipide järgimine metsanduses nüüd ja edaspidi oluliseks osaks keskkonnakaitse üldiste põhimõtete rakendamisel ja ühiskonna arengus tervikuna. Kalle Karoles Ajalooline ülevaade Metsade kujunemine praegusel Eesti territooriumil sai alguse pärast viimase mandrijää taganemist enam kui kümme tuhat aastat tagasi. Esimestel aastatuhandetel oli metsasuse mõjutajaks loodus ise. Võib oletada, et metsade leviku kõrgajal oli üle 80% maismaast kaetud metsaga. Inimene muutus metsi mõjutavaks teguriks üleminekul küttimiselt ja koriluselt põlluharimisele. Alates põllumajanduse ulatuslikumast levikust umbes
annaabi.ee 
