1885-1888 püstitati Friedrich Modi projekti järgi mõisa uus esinduslik historitsistlik (ajalooliste arhitektuuristiilide nagu romaani, gootika, renessanssi, barokki, klassitsismi detailide läbisegi kasutamine või siis mingi konkreetset ajaloolist stiili jäljendamine) peahoone. Uus peahoone oli tugevasti eenduva kõrge keskrisaliidiga. Keskrisaliit tipneb gootikale omase rinnatise ning tornikestega astmikfrontooniga. Risaliidid, nagu ka kogu ülejäänud hoonel, on kaarjate karniisidega renessaanslikud aknad. Risaliidi keskosas paikneb väheldane sepisvõrega rõdu. Katuseäärt ilmetavad laias ehiskarniisid. Hammaskarniisid kaunistavad ka korstnaid. Sisekujundusest on taastatud parkettpõrand, seinte ja lagede kipsdekoriid ning kurruseid ühendav nikerdustega trepp. Omapärased on pastelsetes toonides saal ning hoone soklikorrusel asuv sammastega söökla (A. Särg, 2006, lk. 22-24). Hoonel on neogooti astmikviil ning neorenessanss-stiilile omased kaaraknad
Vanemad palazzod on raskema väljanägemisega, olid laotud tellistest ja kaetud kiviplokkidega. Samas on seal näha ka uue kunsti jooni teravkaared pole nelinurksed, akna- ja ukseavad. Hakatakse rõhutama horisontaali. Palazzode kolm korrust on erinevad. Esimene korrus kaetud rohmakalt tahutumata kividega, teine korrus kergem, ilusam, tahutud kividega, kolmas korrus kõige kergem. Korrused on eraldatud karniisidega. Palazzode stiil muutub aja jooksul peenemaks. Hilisemad palazzod avanevad tänava poole. Inimesed muutuvad avatumaks. Aina rohkem võetakse kasutusele detaile antiikkultuurist. Alberti' Ta oli kuulus arhitekt, võttis kasutusele uue palazzo tüübi, mis muutis selle mitmekesisemaks. Ta paigutas akende vahele pilastrid poolsambad. See lõi tasakaalukama ilme, ei olnud ainult rõhutavad kandvad osad vaid ka kantavad osad. Ta hakkas ka kirikuehituse juures kasutama rohkem antiikeeskujusid
sajandist, etikut pole säilinud. Tallinna üks pilkupüüdvamaid uksi pärineb ca 1640. aastast. Järgmine suur ümberehitus tehti 1908-1922. aastal; interjöör sai uusklassitsistliku välimuse. Muuhulgas oli algselt Mustpeade maja saal kahelööviline, kolmele 8-tahulisele piilarile toetuvate võlvidega, kus piilaritel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise-, joomise ja lobisemise vastu. Tänaseks on saal tasapinnalise laega, kujundatud neoklassitsistlikus stiilis karniisidega ja seina liigendavate pilastritega. 1970. tehti suur restaureerimistöö seoses 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas.9 Mustpeade majast rääkides mõeldakse tavaliselt Mustpeade hoonetekompleksi, mis moodustub omavahel ühendatud Olavi gildi majast (Pikk 24) ja Mustpeade majast (Pikk 26) ning nende vahel olevast väiksemast viilkatusega hoonest. Olavi gildi algselt suurest hoonetekompleksist (ehitatud 1402-1422) on säilinud tänaseks kahekorruseline
10km kaugusel Türist. Peahoone, historitsistlikus laadis puhta vuugiga 2-korruseline tugevalt liigendatud tellisehitis on ehitatud arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi aastatel 1888- 1890. Härrastemaja taastati peale 1905. aasta mahapõletamist ligilähedaselt algsel kujul. [21] Peahoonel on kõrge ja võimsa mulje jättev maakiviplokkidest soklikorrus. Seinad on liigendatud mitmete horisontaalsete vahevööde ja karniisidega. Mõisa esifassaadis on neogooti vormides eeskoda. Domineerivad kaks risaliiti, mis paiknevad kahel pool peaust ja mida ääristavad kõrged neljatahulised sambad. Paremal tiival ja hoone keskosas on 12 mezzaninolaadne poolkorrus. Välist toredust rõhutab tagafassaadi põhja-lääne nurgal olev vaatetorn, mis lisati hiljem 1905. aastal põlengujärgsete ehitustööde käigus. Torn on ise
annaabi.ee 
