Samuti on erinevad transpordisektorid omavahel tihedalt seotud võimaldades niimoodi erinevate transpordiliike sünergias suurendada transpordisektori efektiivsust. Eesti transpordisektor on mõjutatav mitte üksnes riigi seest vaid ka väljastpoolt. Eesti transpordisektorit iseloomustab vaba turulepääs liini- ja juhuvedudele, infrastruktuuri teenustele ja operaatortegevusele. Selle mõju tunnetavad paljud rahvusvahelisel veondusturul osalevad ettevõtted üha karmistuva konkurentsi näol. Globaalses konkurentsis on vajalik transporditeenuste majandusliku tõhususe suurendamine ning toimivate süsteemide hindamine ning intermodaalsuses tuleneva sünergia ärakasutamine Reisijate ja kaupade vedu Eesti peamised väliskaubanduspartnerid on Põhjamaad, Läti, Leedu, Venemaa ja Lääne-Euroopa riigid. Rahvusvahelises kaubaveos domineerib 88%-ga raudteetransport, millele järgneb maanteetransport 9% ning meretransport 3%-ga
elektrijaamadele. Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia tootmine ja kasutamine. Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, ning on vajalik vastu võtta konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu 3 üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi. Oma energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks tuleb Eesti Energial
elektrijaamadele. Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia tootmine ja kasutamine. Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, ning on vajalik vastu võtta konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi. Oma energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks tuleb Eesti Energial
temperatuuri tõus tuntavalt alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga; Vajadus peatada heitkoguste kasv võimalikult kiiresti, tunnistades et see võtab kauem aega arengumaadel. EL KLIIMA- JA ENERGIAPAKETT: 1)EL eesmärgid aastaks 2020 (20-20-20) 2) 20% KHG heite vähenemine (vrd 1990) 3)Taastuvatest allikatest toodetava energia osakaalu suurendamine 20%-ni. 4)Energiasäästu 20%-line paranemine. KHG HEITE ÜLEKANDUMINE: Seoses karmistuva kliimapoliitikaga ühes riigis selle riigi KHG heide väheneb, kuid teises riigis suureneb. Võib tähenda nii konkureerivate ettevõtete kasvu kui ka tootmise ümberkolimist (rangema keskkonnapoliitikaga riikidest leebemate nõuetega riikidesse). MIKS RASKE MIDAGI ETTE VÕTTA: 1) Globaalne probleem, s.t. priisõidu probleem-> mänguteooria 2) Riikidevaheline õiglus. 3) Põlvkondadevaheline õiglus (pikaajaline probleem). 4)Keerukas süsteem (süsteemi käitumine ei ole
annaabi.ee 
