Põhja-Indias on olulised peaaegu kõigile budistidele. Buddha õpetus on edasi antud kogumikus 'Tipitaka' (Kolmikkorv) Hinduism Hinduism hõlmab paljusid Indiast pärit uskumusi. Enamik hindusid usub et jumalal on mitu kuju ning teda austatakse eri nimedega. Igal inimesel ja olendil on säde universaalsest hingest mis sünnib pärast surma uude kehasse. Iga tegu, olgu see siis hea või halb mõjutab inimese praegust elu ja tulevasi elusid. Seda seaduspära nimetatakse sanskriti keeles karmaks. Heade tegude tulemusena võib inimene sündide ja surmade ahelast üldse vabaneda ja saavutada täieliku ühtsuse jumalaga. Püha silp on OM, mis oli hindude uskumuse kohaselt esimene heli millest kogu ülejäänud universum loodi. Maailmas on ligikaudu 750 mln hindut kellest enamik elab Lõuna-Aasias. Indias kus hinduism alguse sai on 650mln hindut. Kõige tähtsam hindude palverännakute sihtpunkt on Gangese jõgi mida peetakse eriti pühaks seal kus see voolab läbi Varanasi linna
Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala
Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi*. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat. Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala:
oma usk). Budism- budism on religioon, mida hakati Aasias järgima umbes 2500 aastat tagasi. Praegu on maailmas hinnangute kohaselt kokku umbes 350 miljonit budisti. Budismi rajas Siddharta Gautama nimeline prints Kirde-Indias. Budistid usuvad reinkarnatsiooni ehk järjest uutesse sündimistesse kuni lõpuks jõutakse nirvaanasse. Iga uue elu vorm sõltub sellest, kuidas olend eelmises elus on käitunud. Inimene võis eelmises elus olla loom, mees võis olla naine, seda nimetatakse nende karmaks. Buddha (see kellesse budistid usuvad) õpetused rajanevad neljale õilsale tõele. Need väidavad, et igasugust kannatust põhjustab kiindumus materiaalsesse maailma. Budistid usuvad, et õilsat kaheksaastmelist teed käies vabanevad nad igasugusest säärased kiindumusest ning seega ka kannatusest. Nende kaheksa osa hulka kuuluvad tarkus, mõistvus, moraalsus ja meditatsioon. Sintoism- Erinevalt paljudest teistest usunditest ei nõua šintoistiks olemine usu avalikku
see ei tee mingeid erandeid. Hoolimata suure osa inimkonna mõttemaailma piiratuses, pole jumalikud ehk teisisõnu loodusseadused neid välja praakinud, vaid toimivad rahumeeli korrapäraselt ja muutumatult edasi. On olemas ka vastastikuse toime seadus. Vastastikuse toime ehk tagasimõju seadus tingib aga sedagi, et kõike, mida inimene külvab, niisiis kõikjal, kus ta iganes midagi algselt põhjustab või mõjutab, peab ta ka lõikama. Tagasimõju seadust kutsutakse ka karmaks. Arvatakse, et saatus ja karma on omavahel otseses ja tihedas seoses. On räägitud, et karma on põhjuse ja tagajärje seadus. Kuid mis on karma saatus? Meie saatus on see, mis juhtub meie valikute tõttu, meie tahtel ja mõnikord ka meie soovil, vahel isegi salasoovide mõjutusel. Meie teadvus on tingitud karmast, millest lähtuvalt teeme oma valikuid. Meie endi valikud kujundavadki aga meie saatuse.
Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonna (kloostri). Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. *Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. I*nimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala:
Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Hinduismis esimene klass kastikorras. 17. Atman inimindiviidi hing, mille ajutiseks peatuspaigaks on keha. 18. Sa(n/m)sara inimese hinge ümbersündmine uutesse eludesse. Eesmärgiks on jõuda arusaamisele, et Atman ja Brahman on üks ja sama asi. 19. Karma HINDUISM elu jooksul tehtud teod, mis määravad ära ümbersündimise, puudub andestuse idee. Kui selles elus läheb halvasti peetakse seda eelmise elu karmaks. Ümbersünd ei ole uus võimalus, siis püütakse vabaneda. 20. Veeda HINDUISM hinduismi järgijate pühade tekstide kogumid. (veeda teadmine). Sisaldavad loitse, hümne, palveid. 21. Moksa olukord, kui karma seadus enam ei kehti ja Atman ühineb Brahmaniga. Et läbi ümbersündide lunastuseni jõuda kulub u 42 000 ümbersündi. õnneseisund 22. Nirvaana BUDISM kõrgema teadmise ja rahu seisund, mida ei saa aja ja ruumi seadustega kirjeldada
vihaselt või ükskõikselt, siis tuleb taassünd halb. Kui ta kavatsused olid aga head, saab talle osaks hea taassünd. Karma ei piirdu Budistlike arusaamade järgi on kõigil vaid konkreetseid tegusid tegeva kõigega seos. Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. Seda põhjuse- inimesega, vaid mõjub ka ta sõpradele, tagajärje seost nimetatakse karmaks. sugulastele, lastele. Samuti võib karma Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. ilmneda ka kollektiivsel tasemel. Näiteks riigid, mis toimivad kaastunnet tundmata ja tarkuseta, riigid, kus tahetakse valitseda teiste rahvuste üle ja valmistada neile kannatusi, võivad luua halva karma mitte ainult endile, vaid ka kõigile seal elavaile inimestele. Kuid täiuslik käitumine pole tagatis taassündimise vastu
Kui te aga jääte kinni oma piirangumõtetesse, uskudes, et "see ei ole võimalik", "seda ei tohi", "see on halb" ja nii edasi, hulbite te eraldatuse illusioonis. Te olete lineaarse aja illusiooni vangid, selle, et te kujutate endast "keha" ja, et te olete Jumalast eraldatud, illusiooni vangid. Sel juhul on hing ajutiselt teatud tajusfääride külge "seotud". Hing unustab oma tõelise põlvnemise, oma jumalikkuse ja oma vabaduse.Sellist sidet nimetatakse ka karmaks."Lahtisõlmimise" või "lahtiühendamise" protsess toimub läbi teatud sammude või selle etappide, mida te nimetate "vaimseks arenguks". Inimlikust või lineaarsest seisukohast lähtudes te "vabastate karmat" ja muudate end tasapisi vastavalt neile neljale sisemise arengu etapile, millest me juba rääkisime. Kuid Vaimu seisukohast pöördute te lihtsalt tagasi oma loomulikku seisundisse, jumalikku teadvusesse. Sellest seisukohast on "karma vabastamine" lihtsalt oma jumalikkuse meenutamine
annaabi.ee 
