· Karl reisis riigis ringi · Lasi ehitada teid ja võttis kasutusele kindlad rahaühikud · Käskis kõigil alamatel oma lapsed kooli saata · Frangi riigi kuningas 768 · Rooma ehk Frangi keiser alates 800 · Pani aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale · Sõjaliselt edukas · Liidendas Frangi riigi Saksamaa, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad · Pippini poeg · Ludwigi isa Noorus ja esimesed valitsusaastad · Abiuelueelne poeg · Vend Karlmanni surres sai Frangi riigi ainuvalitsejaks Võitlused Itaalias · 772.aastal esimene sõjakäik Itaaliasse · 774. Aastal võttis Langbordia kuninga tiitli ja hakkas valitsema Põhja-Itaaliat · Tekkis võimalus luua Paavstiriik, hõlmas Kesk-Itaaliat Võitlused saksidega · 772. Aastal esimest korda sakside alal · Kristlik missiooni põhjendus, ristiusk · Saksid ei alistunud kergelt- omad tõekspidamised · Pidi keskenduma ka oma riigi valitsemise üle
aastal saavutatud võit araablaste vastu oli tunduvalt otsutavama tähtsusega kui Poitiers´oam, kuid see ei saanud niivõrd tuntuks. Pippin Lühike Pippin Lühike oli Frangi riigi kuningas ning Karl Martelli poeg. Ta valitses Frangi riiki aastatel 741-768. Ta kuulutas end kuningaks aastal 751, kroonis end ise 752. aastal ning paavst kroonis ta 756. aastal. Ta oli Karolingide dünastia asutajaks. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kahe majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel. 747. aastal loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Seega oli kogu võim Frangi riigis läinud Pippin Lühikese kätte. Peale Pippin Lühikese surma 768. aastal Läks võim tema poja Karl Suure kätte. Pippin saavutas osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk- Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse.
Chlodovech katoliku kirikuga. Majordoomused olid Frangi riigis valitseja majapidamisjuhid ja sõjalise kaaskonna ülemad. Kellega sõditi ja mis tulemustega? Pippin Lühike oli Frangi riigi kuningas. Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end 752 ja paavst kroonis ta 756. 741 756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kaheks majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel, kuid 747 loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Pippin saavutas aga osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieloku toetuse., Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite
Frangi kuningatest olid seega saanud Langobardi väimehed. Pärast Karli venna surma sai Karl ainuvalitsejaks. Ainult Karli sünnikoht ja sünniaasta on teadmata. Palju ajalookirjutajaid arvavad, et on sünniaastaks 742, aga kui Karl suri 70- aastaselt siis lihtne arvutus näitab, et Karl sündis aastal 3 747. Milleks aga selline kära Karli sünniaasta ümber?? Nimelt võib just sünnidaatumis peituda Karli ja ta venna Karlmanni vahelise tüli põhjus. Aeg-ajalt peetakse isegi võimalikuks kahe kuningapoja sõja puhkemist. Vaadelgem lähedalt ühte saladust.. 768.aasta 9.oktoobril pühitsetakse Karl ja Karlmann kuningateks. 3 aastat hiljem sureb Karlmann ja Karl võtab kogu valitsemise üle. Mida ta aga tegi nende kolme aasta jooksul?? 769. aasta kevadel näeme me teda liikumas Akvitaania poole ning mässuline provints alistatakse kiiresti, sest juba juulis näeme Karli tagasiteel lossi poole. 770. ja 771
loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Pippin Lühike-Pippin Lühike ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas. Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756. 741–756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kahe majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel. Kuid 747 loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Pippin saavutas aga osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Pippini poeg Karl Suur rajas Frangi impeeriumi. Justinianus I-Bütsantsi keiser, kelle valitsusajal oli Bütsantsi õitsenguaeg, tema valitsusaja algul
senisest suurema sekkumise riigi poliitikasse. Kui vaimulikud said taas õiguse abielluda ja lapsi saada, siis tõi see hiljem kaasa klassikalise riigikiriku süsteemi. Kirik kaotas liialt politiseerudes oma senise praktika ja muutus inetuks pornokraatiaks ehk paavstivõimu laostumise perioodiks. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas aastast 768, Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800. Võimuvõitluse käigus lülitas ta mängust välja oma venna, Karlmanni, ja asus peagi kogu riiki üksi valitsema. Ta vallutas oma valitsemisaja alguses Akvitaania ja langobardide Itaalia alad, jätkas vallutustöödega justkui taastamaks Lääne-Rooma hiilgust. Karl praktiseeris mõõgamisjonit, valmistades sellega ette ka ristisõdade kontseptsiooni kujunemist. 789. aastal hakkas ta pidama sõda slaavlastega ja seejärel 791. aastal avaaridega, 796. aastal rüüstas ta avaaride keskust ning tõi sealt kaasa suured ja hindamatud varandused
annaabi.ee 
